Pälvisite Wiedemanni keeleauhinna. Mis tundega selle teate vastu võtsite?
Ausalt öeldes ehmatusega. Mulle helistati hommikul 10-11 vahel, ma olin küll juba rahulikult üleval, aga hommikul niimoodi inimest ehmatada ei ole ilus.
Aga hea meel ikkagi?
Muidugi-muidugi.
Räägime asjast ka. Mis on 2025. aastal kõige suuremad väljakutsed, millega eesti keel silmitsi seisab?
Ma arvan, et kõige suurem väljakutse on teaduskeelel, see on see, mis kipub ära vajuma ja inglise keelega asenduma, suuresti tänu teaduspoliitikale, mida riik ajab. See on esimene asi.
Teine, millest palju räägitakse, aga mis minu arust ei ole probleem, on see õnnetu noortekeel. Öeldakse, et see on nii inglise keelt täis, aga kui lähemalt vaadata, siis ei ole seda inglise keelt seal üldse nii palju. Muidugi on seal palju ingliskeelseid asju, aga need on subkultuuri sõnad, arvutimängude sõnad, mis tulevad ja lähevad, üks mäng tuleb, teine mäng läheb. Sõnad kaovad samamoodi kiiresti ning sellega tuleb keel toime.
Te usute, et noortekeelega pole seis üldse nii hull?
Ma olen täiesti kindel, et ei ole. Noortekeelega on seis alati hull olnud, kui mina olin noor, siis meil oli ka släng, seda polnud võib-olla nii palju ja see polnud alati inglise keele laenudega, seal oli ka soome ja vene keele laene, aga samamoodi esivanemad ütlesid, et nad ei saa põhkugi aru.
Kas tehisintellektid ja suured rahvusvahelised keelemudelid nagu ChatGPT valmistavad ka eesti keelele ohtu?
Need on oht siis, kui sinna sisse ei panda piisavalt eestikeelset materjali, see on esimene asi. Nemad korjavad miljardeid sõnu ja miljardeid lauseid ja selle pealt arvutavad välja oma keelelise mudeli. Mida vähem neid sõnu ja lauseid seal on, seda kehvem on mudel. Praegu ta väga hea ei ole, vaid toodab tuima ja kohati isegi vigast teksti, samas inglise keelega ei ole probleemi.
Teine asi on see, mis keel sinna sisse lastakse. Kui nad korjavad seda võrgust, siis seal on ka võrgukeel oma kirjavigade ja ka keeleliste lollustega. Seal kõrval on norminguline kirjakeel seadustest ja ajalehtedest, aga sellest võib tulla väga ohtlik kompott kokku. Ega masin ei erista neid, et siin üks või teine stiil ja üks või teine register.
Küsime teistpidi: kas eesti keel on praegu rikas?
Väga rikas. Ma arvan, et ta pole nii rikas kunagi olnudki, sest mis on keele rikkus? Ühelt poolt on see sõnavara, sest grammatikas ei tule väga palju midagi juurde ega kao ka midagi ära, aga sõnavara pole kunagi olnud nii rikas. Miks ei ole varem olnud? Sest keeles on nii palju registreid ja allkeeli, olgu see teaduskeel, ajakirjanduskeel, argikeel ja nii edasi.
Oluline on see, et kui varem netikeelt ei olnud, siis see register on täiesti juurde tulnud, see on täiesti uus asi ja töötab eesti keeles väga hästi.
Tõite ajakirjanduse sisse. Olete olnud oluline ajakirjanduskeele ja ajakirjanduse eestkõneleja. Mis seis ajakirjanduses keelega on?
(naerdes) On nagu on. See on väga kõikuv. Eesti ajakirjandusega on see häda või viletsus, et see on väga kõikuv ka keelelisest. Ülemises otsas on väga hästi keelt valdavad ajakirjanikud ja alumises otsas on selline tunne, et nad ei tooda seda mitte ChatGPT, vaid mingi palju kehvema mudeli abil.
Eesti raamatu aasta on käimas. Kuidas oleks kõige õigem tähistada raamatuaastat?
Lugedes. Kirjanikud kirjutavad nagunii, nemad järele ei jäta, see on 100 protsenti kindel. Aga lugedes, lugedes ja veelkord lugedes. Kui ise ei jaksa või ei taha osta, siis raamatukokku minna, aga lugeda-lugeda-lugeda.
Aga mida lugeda? Ainult Eesti autoreid või tõlkeid ka?
Oleneb tõlgetest. Eesti autoreid kindlasti, nende keel on väga hea, muidugi, seal on ka kesist asja, kui võtame odava kriminulli või sellise asja, aga enamasti see keel on hea.
Tõlkeasjaga on keerulisem. Seal on nii, et kui ma võtan klassika või suurteose, siis selle tõlge on superhea, seda on toimetatud ja selle keele tõlkimise ja toimetamisega on palju vaeva nähtud. Teine ots on odavad soparomaanid, mille tõlkimisega ei ole üldse vaeva nähtud ja mis kubisevad inglise keele klišeedest, nende lugemist tuleks keele seisukohast lihtsalt vältida.
Kuidas noorte lugemisega siis on? Kas nad loevad veel?
Seda ma ei tea, kui palju nad loevad, sest meil ei ole tehtud täpseid uurimusi, aga rahvusvaheliselt tehtud uurimused näitavad, et noored loevad järjest vähem ja vähem. See kehtib 99 protsenti kindlusega ka Eesti kohta.
Samas vahe on naiste ja meestel vahel. Naised loevad oluliselt rohkem ja paremat kirjandust, mehed vähem. Elu on ka viimasel paarikümned aastal näidanud, et kui noores eas ei loeta keerulisi või huvitavaid tekste, siis vanas eas seda lugemist enam ei tulnud.
Postitus arhiveeritakse Reede veebruar 7th, 2025 kell 8:05p.l.