Arhiiv

Näitus “Võimu märgid” uurib Tartu ülikooli aula muutumist läbi eri riigikordade

Tartu ülikooli kunstimuuseumis on avatud näitus “Võimu märgid” mis uurib Tartu ülikooli peahoone aula muutumist läbi aja ja erinevate riigikordade. Näituse juurde on teinud tulevikuvaatava installatsiooni ka kunstnikerühmitus Ajuokse.
Erinevad võimud on proovinud Tartu Ülikooli aulat oma ideoloogia järgi muuta ja painutada ning läbi sisekujunduslike elementide valitsevat võimu põlistada.

“Kui tsaariajal domineerisid aula ruumis ilmatusuured tsaaride portreed rõdu ääre peal, mis vaatasid isakeste tsaaridena ülikoolile ülevalt alla, siis kui Eesti iseseisvus need loomulikult kadusid ja selle asemele ilmus vabadussõja mälestusmärk. Kui algas okupatsiooniaeg, siis loomulikult nõukogude võimud ei saanud seda siia jätta, see kadus omakorda, tulid asemele Nõukogude Liidu juhtide linnakujud. Selline sisse-välja toomine käis pidevalt,” rääkis näituse kuraator Ken Ird.

Ird rääkis, et lisaks visuaalidele muutsid erinevad võimud saali paigutust. Nii ongi eri aegadel olnud ka aula asetus ja mööbel väga erinev.

“Me oleme tõesti aulast endast, vanadest aegadest, siia kokku toonud meie ülikooli muuseumi kogudes olevaid toole, mida inimesed on siin aulas kasutanud. Nii et võib proovida istuda toolile, kus võibolla on istunud 1932. aastal Rootsi kroonprints,” märkis kuraator.

Näituse juures olev installatsioon vaatab aga mineviku asemel tulevikku.

“Ma lasin igal kunstnikul täitsa ise valida, et mida nad tahaksid siin näidata. See on natuke selline unistus tulevikust, millised võiks olla need arusaamad meie tulevikuühiskonnas,” sõnas kunstnik Stina Leek.

“Kui siin näitusel on näiteks kasutusel olnud mingid loosungid, mis nõukogude ajal olid propagandaloosungid, siis sellele vastanduseks, tõime me sisse enda installatsiooni lipud, kus ei ole mitte ühtegi teksti peal. Et just vastanduda sellele propagandale ja rohkem rõhutada, et tegelikult võiks ju endal olla vabadus mõelda,” lisas Leek.

Näitus “Võimu märgid” on avatud 1. veebruarist 5. oktoobrini.

Loe otse allikast

Kommenteeri