Oluline neljapäeval, 30. jaanuaril kell 19.50:

– Meedia: Venemaa nõukogudeaegsed sõjalised varud on lõppemas;

– Ukraina ründas droonidega Venemaal Novošahtinski naftatöötlemistehast;

– Venemaa ründas Kiievit ja Sumõs sai tabamuse kortermaja;

– Meedia: Venemaa rünnakus Kramatorski linnale sai vigastada 13 inimest;

– Rootsi avalikustas 1,2 miljardi euro suuruse sõjalise abipaketi Ukrainale;

– Leedu kaitseväe ülem kaalub rahuvalvajate saatmist Ukrainasse;

– Zelenski arutas Taani peaministriga Ukraina ja Põhja-Euroopa koostööd;

– Ukraina otsustab Šmõhali sõnul kogu kontinendi saatuse;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit.

Meedia: Venemaa nõukogudeaegsed sõjalised varud on lõppemas

Venemaa on ammendanud suure osa oma nõukogudeaegsetest sõjatööstuslikest varudest, allesjäänud varustus on halvas seisukorras, teatas sõltumatu meediaväljaanne The Insider.

Vene sõjavägi on kaotanud üle poole oma sõjalisest varustusest ja kui ootamatut muutust ei toimu, võib sõjategevus tankide, soomusmasinate ja suurtükkide nappuse tõttu 2025. aasta lõpuks või 2026. aasta alguseks järk-järgult vaibuda, väidab väljaanne.

The Insider teatas, et suur osa allesjäänud laos olevast tehnikast on halvas tehnilises seisukorras, mistõttu on ebatõenäoline, et seda on võimalik parandada ja eesliinidele saata.

Nende lahinguvalmis masinate arv, mida Venemaa võiks rindele saata, on hinnanguliselt umbes 2000 tanki, 2000 jalaväe lahingumasinat (BMP) ja 3000 soomustransportööri (APC), kirjutab väljaanne.

Väidetavalt seisab Moskva silmitsi tootmispiirangutega. Ainus suurtootmises olev jalaväe lahingumasin on BMP-3, mida 2023. aastal toodeti 463 ühikut. Tänapäevaste soomustransportööride BTR-82 toodang on hinnanguliselt 300–400 ühikut aastas, märkis väljaanne.

Venemaa sõjatehnika varude kahanemine langeb kokku rünnakuoperatsioonide aeglustumisega Ukrainas, kuigi lahingutegevus on seirerühma DeepState andmetel endiselt pingeline.

Ukraina ründas droonidega Venemaal Novošahtinski naftatöötlemistehast

Ukraina ründas droonidega Novošahtinski naftatöötlemistehast Venemaal Rostovi oblastis. Seadmed said kahjustada ning tehas peatas töö, ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu väärteabe vastu võitlemise keskuse juht Andri Kovalenko.

“Venemaal Rostovi oblastis asuv Novošahtinski naftatöötlemistehas peatas rünnaku järel tegevuse,” kirjutas ta neljapäeval Telegramis.

Kovalenko sõnul töötles see rafineerimistehas 2024. aastal eri hinnangutel kuni kolm miljonit tonni naftat.

“Kuigi see suudab töödelda ka 7,5 miljonit tonni, takistasid rünnakud sellel täisvõimsusel töötamast,” märkis ta.”Nüüd on sealsed seadmed kahjustatud,” lisas Kovalenko.

Ukraina droonid ründasid Novošahtinski naftatöötlemistehast ka 19. detsembril, siis põles maha vähemalt üks kütusemahuti.

Venemaa ründas Kiievit ja Sumõs sai tabamuse kortermaja 

Venemaa ründas Ukrainat droonidega ning ka riigi pealinnas Kiievis kõlasid õhuhäire sireenid. Neljapäeva varahommikul sai Sumõ linnas Venemaa droonirünnakus pihta kortermaja.

Kohalikud võimud teatasid, et Shahedi droon tabas mitmekorruselist maja. Rünnaku tõttu sai sai surma üheksa inimest, 13 inimest sai vigastada.  

Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid.

Meedia: Venemaa rünnakus Kramatorski linnale sai vigastada 13 inimest

Venemaa 30. jaanuaril Donetski oblastis asuva Kramatorski linna vastu toimunud rünnaku tagajärjel on vigastatute arv tõusnud 13 inimeseni, vahendas Kyiv Independent kuberner Vadõm Filaškini teadet.

Vigastatute seas on ka kaks last, märkis kuberner.

Esialgsetel andmetel on vigastatute seas 8-aastane poiss ja 7-aastane tüdruk.

Filaškin ei täpsustanud, millist relva Venemaa kasutas.

Venemaa suurtüki- ja õhurünnakud Donetski oblasti asunduste vastu toimuvad igapäevaselt, põhjustades sageli tsiviilohvreid.

Kramatorsk asub rindejoonest umbes 20 kilomeetrit läänes.

Rootsi avalikustas 1,2 miljardi euro suuruse sõjalise abipaketi Ukrainale

Rootsi annab Ukrainale üle 1,2 miljardi dollari väärtuses sõjalise abi paketi, teatas Rootsi kaitseminister Pal Jonson 30. jaanuaril.

Jonsoni sõnul on see Rootsi suurim sõjalise abi makse alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal.

Pakett sisaldab 16 lahingupaati CB90 koos relvajaamadega, miljon padrunit 12,7 mm laskemoona, 146 veoautot, 1500 TOW tankitõrjeraketti, samuti 200 tankitõrjeseadet AT4.

Umbes 90 miljonit eurot eraldatakse kaugmaarakettide ja mehitamata õhusõidukite tootmiseks, ütles Jonson.

Uue paketi raames eraldatakse Ukraina kaitsetootmise nn Taani rahastamismudeli jaoks 170 miljonit eurot.

Raha eraldatakse ka Ukraina sõdurite väljaõppeks 2025. aastal, samuti Rootsi poolt juba tarnitud tehnika remondiks ja hoolduseks.

1. aasta lõpus ütles Jonson intervjuus ajalehele Kyiv Independent, et Stockholm ei välista võimalust laiendada oma füüsilist kohalolekut Ukrainas, et tugevdada riigi kaitsevõimet.

Leedu kaitseväe ülem kaalub rahuvalvajate saatmist Ukrainasse

Leedu kaitseväe ülem Raimundas Vaikšnoras ütles neljapäeval, et Leedu peaks kaaluma oma sõjaväelaste saatmist Ukrainasse rahuvalvemissioonile.

“Kui te küsite, kas Leedu võiks, siis jah, ilmselt me kaalume seda. Käib arutelu ja arvan, et peame võtma ka vastutuse püsikindluse eest Euroopas,” ütles kindral ajakirjanikele.

Lääneriigid on kuid arutanud võimalust saata Ukrainasse rahuvalvejõud.

Ukraina loodab, et välisriikide rahuvalvajate lähetamine maandab kartusi, et riik jääb taas julgeolekutagatisteta, kui Venemaa end kogub ja mõne aja pärast peaks sõda jätkama.

Zelenski arutas Taani peaministriga Ukraina ja Põhja-Euroopa koostööd

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Taani peaminister Mette Frederiksen arutasid kolmapäeval kahepoolse koostöö tugevdamist Ukraina ja Põhja-Euroopa vahel.

“Arutasime ühtsuse ja solidaarsuse tähtsust Euroopas ülemaailmsete julgeolekuprobleemide ja ohtudega tegelemisel iga eurooplase jaoks. Rääkisime ka kahepoolse koostöö tugevdamisest Ukraina ja Põhja-Euroopa vahel ning ühistest jõupingutustest õiglase ja kestva rahu lähemale toomiseks,” rääkis Zelenski.

Zelenski tänas ühtlasi Taanit ja Taani rahvast vankumatu toetuse eest Ukrainale.

Ukraina otsustab Šmõhali sõnul kogu kontinendi saatuse

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal pöördus kolmapäeval Horvaatia parlamendi liikmete poole ja toonitas, et Ukraina otsustab kogu kontinendi saatuse, edastas uudistekanal Ukrinform.

Peaminister avaldas enne seda tänu toetuse eest ja märkis kahe riigi tihedat kahepoolset koostööd.

“Hindame abi, mida Horvaatia on meile osutanud alates täismahulise sissetungi esimestest päevadest. Oleme tänulikud Horvaatia parlamendile Ukraina jaoks oluliste ja ajalooliste otsuste vastuvõtmise eest. Järgmisel päeval pärast täiemahulise invasiooni algust võeti siin vastu Ukraina deklaratsioon ja hiljem tunnistasid Horvaatia parlamendisaadikud 1932.–1933. aasta holodomori genotsiidiks Ukraina rahva vastu,” rääkis Šmõhal.

Šmõhal rõhutas samas, et Ukrainast võib saada üks Euroopa julgeoleku tagajatest ja lipulaev Venemaa ohu vastu võitlemisel.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

• elavjõud umbes 835 940 (võrdlus eelmise päevaga +1270);

• tankid 9890 (+4);

• jalaväe lahingumasinad 20 614 (17);

• suurtükisüsteemid 22 412 (+17);

• mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1264 (+0); 

• õhutõrjesüsteemid 1050 (+0);  

• lennukid 369 (+0);

• kopterid 331 (+0);

• operatiivtaktikalised droonid 23 510 (+54);

• tiibraketid 3054 (+0);

• laevad / kaatrid 28 (+0);

• allveelaevad 1 (+0);

• autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 35 451 (+85);

• eritehnika 3725 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe otse allikast