![](https://i0.wp.com/s.err.ee/photo/crop/2024/04/16/2358942he6aat24.jpg?w=640&ssl=1)
Valitsusjuhtide kokkuleppe järgi on Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kandidaat Kaja Kallas ning Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja kandidaat António Costa.
Kallas kinnitas enda kandidatuurile heakskiidu saamist sotsiaalmeedias. Kallase sõnul on Ülemkogu toetuse saamine praeguste geopoliitiliste pingete ajal suur vastutus.
“Sõda Euroopas, kasvav ebastabiilsus meie piirkonnas ja globaalselt on Euroopa välispoliitika suurimad väljakutsed. Minu eesmärk on töötada Euroopa Liidu ühtsuse nimel, kaitsta Euroopa Liidu huve ja väärtusi muutunud geopoliitilises olukorras ning ehitada rahvusvahelisi partnerlussuhteid,” kirjutas Kallas, lubades teha koostööd kõiki EL-i liikmesriikide ja institutsioonidega.
“Mul on rõõm võimaluse pärast teha tihedat koostööd António Costa ja Ursula von der Leyeniga, kellega olen mitu aastat juba koostööd teinud,” lisas ta.
Honoured to be nominated as the candidate for High Representative of the EU for Foreign Affairs and Security Policy. Your trust means a lot.
We must continue working together to ensure Europe is an effective global partner to keep our citizens free, safe and prosperous. pic.twitter.com/pbQEWjGjA2
— Kaja Kallas (@kajakallas) June 27, 2024
Kallas sõnas pressiteate vahendusel, et Euroopa Liidu välispoliitika on alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas oluliselt tugevnenud.
“Tahan edaspidi töötada selle nimel, et saaksime veelgi tugevamaks. Kõige alus on ühtsus ja selleks peavad Euroopa institutsioonid ning liikmesriigid koos töötama, leidma viise, kuidas kokkukuuluvust tugevdada,” sõnas ta. “Euroopas käib sõda ja see on EL-i välispoliitika kõige olulisem väljakutse. Samuti nõuab meie tähelepanu kasvav ebastabiilsus nii globaalselt kui ka Euroopa Liidu piiride taga.”
Kallas ütles Ülemkogu järgsel pressikonverentsil, et tema kandidatuuri kinnitamine ei ole au mitte ainult temale, vaid ka Eestile, väikeriigile, kellel täitus tänavu 20 aastat Euroopa Liidu liikmena.
Kallas: iga välisesindaja on ajanud asja omamoodi
Kaja Kallas ütles pärast Ülemkogu Eesti ajakirjanikele antud pressikonverentsil, et iga kõrge välisesindaja on teinud oma tööd isemoodi, nii ka tema.
“Arvestades, et väikesest Ida-Euroopa riigist pole kunagi Euroopa Liidu kõrget välisesindajat olnud, siis kindlasti toome midagi uut lauale. Kas või rääkida erinevatel teemadel, kus meil on neutraalne positsioon,” ütles ta.
Kallase kinnitusel tema karm toon Venemaa suunas uues võimalikus ametis ei muutu. “Me seisame ju oluliste Euroopa väärtuste eest – see on demokraatia, territoriaalne terviklikkus, suveräänsus. Need asjad on ka Ukraina sõjas kõik kaalul. Need on põhimõtted, millele kõik liikmesriigid kirjutavad ka alla, muidu mul poleks ju ka nii laiapõhjaoist toetust Ülemkogul olnud,” rääkis ta.
Kallase sõnul on kõrge välisesindaja kohta tulek Eestisse tähtis ka selle poolest, et Eesti saab nüüd osaleda G7 ja G20 kohtumistel. “Sellist võimalust meil pole, sest me ei kasva nii palju suuremaks, et meil sinna laudade taha asja on. Ometi seal laudade taga arutatakse asju, mis meid palju puudutavad.”
Kallase sõnul valib ta enda meeskonda palju inimesi Eestist ning ka kabinetiülem tuleb kindlasti Eestist. Ta ei soostunud aga ajakirjanikele nimesid ütlema.
The European Council chooses @kajakallas as candidate for High Representative for Foreign Affairs and Security Policy. pic.twitter.com/PcWpOKfOS0
— Charles Michel (@CharlesMichel) June 27, 2024
Euroopa Parlament hääletab tõenäoliselt juulis kandidaatide ametisse nimetamise üle. Kui von der Leyen saab seal vajalikud hääled kokku, siis 1. novembri paiku peaks uus Euroopa Komisjon ametisse astuma.
Kuus valitsusjuhti, kes esindavad kolme poliitilist perekonda – tsentristlik blokk EPP, sotsialistid ja liberaalide fraktsioon Renew –, jõudsid hiljuti EL-i tippametite jagamises kokkuleppele, et Euroopa Komisjoni presidendiks peaks saama Ursula von der Leyen (EPP), Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht peaks minema António Costale (sotsialistid) ja liberaalide perekonda kuuluv Kallas peaks saama EL-i välispoliitika juhiks.
EPP poolel pidasid läbirääkimisi Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis ja Poola peaminister Donald Tusk. Sotsialiste esindasid Saksa kantsler Olaf Scholz ja Hispaania peaminister Pedro Sanchez. Liberaalide fraktsiooni esindasid Prantsuse president Emmanuel Macron ja Hollandi peaminister Mark Rutte.
Kallas, von der Leyen ja Costa olid pikka aega favoriidid, kuid eelmisel tippkohtumisel jäid ametid jagamata, sest asjade arenguga ei olnud mitme riigi juhid rahul, nende seas Itaalia peaminister Giorgia Meloni. Melonit kõrgete ametikohtade jagamise arutamisel kampa ei võetud, kuna tema juhib Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni (ECR).
Diplomaatiliste allikate sõnul soovis Meloni selle nädala Ülemkogul hoida von der Leyeni ametiaja hääletamisest kõrvale ning hääletada Kallase ja Costa kandidatuuri vastu, vahendas Politico.
Ungari peaminister Viktor Orban hääletas von der Leyeni teise ametiaja vastu ning hoidus Kallase ametikoha üle hääletamisest. Orban toetas Costa kandidatuuri Ülemkogu presidendiks, ütles allikas.
Euroopa Ülemkogul olid lisaks tippametikohtadele peamised teemad olukord Ukrainas, EL-i kaitse- ja julgeolekupoliitika ning Lähis-Ida arutelu, strateegiline tegevuskava järgmiseks viieks aastaks.
![](https://i0.wp.com/s.err.ee/photo/crop/2024/04/16/2358942hb3act4.jpg?w=640&ssl=1)