Kaja Kallas (aastatel 2002–2006 Kaja Leiger; sündinud 18. juunil 1977 Tallinnas) on Eesti poliitik ja jurist, kes oli aastatel 2021–2024 Eesti peaminister ja 2018–2024 Eesti Reformierakonna esimees. Alates 1. detsembrist 2024 on ta Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident. Kallas on Eesti esimene naispeaminister.

Ta on aastatel 2002–2003 peaminister olnud Siim Kallase tütar. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlasena tegutses Kaja Kallas alates 1999. aastast juristina, kuni valiti 2011. aasta valimistel Reformierakonna nimekirjas Riigikokku, kus töötas majanduskomisjoni esimehena. Aastatel 2014–2018 oli ta Eesti esindajaks Euroopa Parlamendis, leides mitmel korral äramärkimist ühena mõjukamatest saadikutest.

2018. aasta aprillis valiti Kallas Eesti Reformierakonna esimeheks. Ehkki 2019. aastal võitis Reformierakond tema juhtimisel Riigikogu valimised, ei suutnud ta moodustada valitsuskoalitsiooni, ning jätkas 2021. aasta jaanuarini Riigikogu tavaliikmena. Pärast Jüri Ratase teise valitsuse tagasiastumist õnnestus Kallasel koos Eesti Keskerakonnaga luua uus valitsuskoalitsioon, milles ta sai peaministriks. Valitsusesiseste konfliktide tõttu saatis Kallas 2022. aasta juunis Keskerakonna valitsuskoalitsioonist välja ning moodustas seejärel 2022. aasta juulis Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue valitsuse. 2023. aasta Riigikogu valimiste võidu järel seadis Kallas kokku kolmanda enda juhitud valitsuskoalitsiooni Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.

28. juunil 2024 nimetati Kallas Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kandidaadiks, misjärel astus ta 14. juulil peaministrina tagasi, kuid täitis ametikohuseid edasi kuni reformierakondlase Kristen Michali juhitud valitsuse ametisse astumiseni 23. juulil. 1. detsembril 2024 asus ta tööle Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresidendina.

• 1984–1992 Tallinna Lilleküla Gümnaasium, põhiharidus
• 1992–1995 Tallinna 7. Keskkool, keskharidus
• 1995–1999 Tartu Ülikooli õigusteaduskond, bakalaureusekraad (BA)
• 2007– Estonian Business School, MBA
• 2009–2010 Estonian Business School, EMBA

Ta oli alates 5. oktoobrist 1999 Eesti Advokatuuri liige ja tegutses alates 2002. aastast vandeadvokaadina^[1]. Ta on olnud advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius ja Tark & Co partner ning Estonian Business Schooli koolitaja, Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni liige. Advokaadina spetsialiseerus Euroopa ja Eesti konkurentsiõigusele.^[2]

Kallas lõpetas töö advokaadina 26. märtsil 2011, kui temast sai pärast 2011. aasta Riigikogu valimisi XII Riigikogu liige.

 Pikemalt artiklis XII Riigikogu

2010. aastal astus Kaja Kallas Rain Rosimannuse soovitusel Eesti Reformierakonda^[3], kogus 2011. aasta Riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält ning pääses isikumandaadiga Riigikokku.^[4] Ta oli aastatel 2011–2014 XII Riigikogu liige ja Riigikogu majanduskomisjoni esimees.^[viide?]

2013. aastal valiti ta Eesti Reformierakonna aseesimeheks.^[viide?]

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus Kaja Kallas 21 504 häält, osutus valituks ja asus tööle Euroopa Parlamendi liikmena.^[5] Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2018. aasta septembrini, kuuludes Euroopa Demokraatide ja Liberaalide (ALDE) fraktsiooni.

Euroopa Parlamendis töötas Kaja Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste suhetega. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest ning toonitas, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel. Ta^[6] oli Euroopa Liidu – Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA^[7]) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE^[8]) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA^[9]). Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO^[10]) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US^[11]). Lisaks oli ta Euroopa Parlamendi digitaalse agenda töörühma liige ja noorte töörühma aseesimees.^[12] Kaja Kallas oli kuue europarlamendi dokumendi raportöör: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul",^[13] "Tsiviilõiguse reeglid robootikale",^[14] "Digitaalse ühisturu strateegia",^[15] "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes",^[16], "Uued võimalused energiatarbijatele",^[17] ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne".^[18]

Kallas valiti ajakirjanike poolt mitmel korral kõige mõjukamate Euroopa Parlamendi liikmete hulka ja näiteks 2017. aastal märkis väljaanne Politico Kallase ära "Brüsseli mõjukaimate naiste" loetelus^[19] ja 2016. aastal 40 mõjukaima europarlamendi liikme hulgas.^[20] 2016. aastal paigutas ka vabaühendus VoteWatch Kallase 70 mõjukaima parlamendiliikme hulka.^[21] 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas oli digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues europarlamendi liige.^[22]

Novembris 2018 ilmus Kaja Kallasel raamat "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis", kus ta kirjeldab oma elu ja tööd nelja Brüsselis veedetud aasta jooksul.^[viide?]

13. aprillil 2018 valiti ta Reformierakonna üldkogul 1067 toetushäälega 1199-st Hanno Pevkuri asemel uueks erakonna esimeheks.^[23]

 Pikemalt artiklis 2019. aasta Riigikogu valimised

2019. aasta Riigikogu valimistel kogus Kaja Kallas 20 072 häält. Ka valimiste üldvõitjaks osutus tema juhitud Reformierakond, mis sai kokku 162 332 häält ja vastavalt 34 kohta Riigikogus.^[24] President Kersti Kaljulaid nimetas Kallase peaministrikandidaadiks, kuid 15. aprillil Riigikogus toimunud hääletusel toetasid Kallasele valitsuse moodustamise volituste andmist vaid 45 Riigikogu liiget. Saalis viibinud Keskerakonda, EKRE-sse ja Isamaasse kuuluvast 55 liikmest oli selle vastu 53. Valitsuskoalitsiooni moodustasid lõpuks hoopis Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa Erakond.^[viide?]

Valitsuse loomise ebaõnnestumise järel jätkas Kallas tööd riigikogu liikmena 2021. aastani, olles ühtlasi riigikogus Reformierakonna fraktsiooni esimees.^[viide?]

 Pikemalt artiklis Kaja Kallase esimene valitsus

Pärast Jüri Ratase valitsuse tagasiastumist 2021. aasta alguses tegi president Kersti Kaljulaid 14. jaanuaril 2021 Kaja Kallasele ettepaneku moodustada järgmine Eesti valitsus.^[25] Kaja Kallase juhitud valitsus, millesse kuulus Reformierakonna partnerina Keskerakond, astus ametisse 26. jaanuaril 2021.^[26]

2022. aasta juuni algul tegi ta president Alar Karisele ettepaneku ametist vabastada koalitsioonisiseste vastuõlude tõttu kõik seitse Eesti Keskerakonna ministrit.^[27] Kallas lubas uue koalitsiooni moodustamiseks kõnelusi Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Pärast koalitsioonikõneluste lõppu astus Kallase juhitud valitsus juulis kollektiivselt tagasi ja Karis tegi Kallasele ettepaneku moodustada uus valitsus.^[viide?]

 Pikemalt artiklis Kaja Kallase teine valitsus

Kaja Kallase teine valitsus astus ametisse 18. juulil 2022. Sellesse kuulusid lisaks Eesti Reformierakonnale Isamaa Erakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

 Pikemalt artiklis Kaja Kallase kolmas valitsus

2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Kallas valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa), kogus rekordilised 31 816 häält ja osutus valituks.

Eesti Reformierakond võitis Kaja Kallase juhtimisel valimised 190 632 häälega, mis moodustas kõikidest häältest 31,2%. Sellega sai Eesti Reformierakond Riigikogus 37 mandaati. Valimiste järel tegi valimised võitnud Eesti Reformierakond ettepaneku moodustada koalitsioon Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Eesti 200-le. Koalitsioonikõnelused kestsid 11. aprillini 2023, kui allkirjastati koalitsioonileping. Samal päeval astus Kaja Kallase teine valitsus vastavalt seadusele tagasi ja president Alar Karis andis Kallasele ülesande moodustada uus valitsus. Uus, Kaja Kallase kolmas valitsus andis Riigikogu ees ametivande 17. aprillil 2023. Koalitsioonierakondadel on Riigikogus kokku 60 kohta.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kohale kandideerimisele keskenduda soovimise tõttu astus Kaja Kallas 23. juulil 2024 peaministri kohalt tagasi.

 Pikemalt artiklis Idavedude skandaal

2023. aasta augustis selgus, et Kaja Kallase abikaasa Arvo Hallikule kuulub 24,5% osalus transpordiettevõttes Stark Logistics, mis vahendab transporditeenust oma kliendile AS Metaprint marsruudil Eesti-Venemaa.^[28][29][30] Ühele Eesti ettevõttele kuuluva Venemaal tegutseva tehase varustamisest saadav hinnanguline tulu oli umbes 1,5 miljonit eurot alates Venemaa täieliku sissetungi algusest Ukrainasse.^[31] Peaminister eitas huvide konflikti.^[32] Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik märkis, et skandaal on Eesti mainet tõsiselt kahjustanud.^[33] Kaks Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati ning Turu-uuringute ASi arvamusküsitlust näitasid, et vastavalt 57% ja 69% vastanutest arvas, et Kaja Kallas peaks tagasi astuma.^[31]

25. augustil 2023 teatas Arvo Hallik, et ta loobub oma osalusest ettevõttes Stark Logistics ja et ta vabandab tekkinud olukorra ja oma abikaasale tekitatud kahju pärast.^[34] Kaitsepolitseiamet teatas, et neile teadaolevalt pole Kaja Kallase abikaasaga seotud ettevõtted Venemaale seatud sanktsioone rikkunud.^[35]

4. septembril 2023 ütles president Alar Karis, et oleks eelistanud peaministri tagasiastumist kohe skandaali puhkedes.^[36]

 Pikemalt artiklis Kaja Kallase peaministrivisiidid

Peaminister Kaja Kallase esimene välisvisiit oli Soome. 19. veebruaril 2021 kohtus ta Helsingis Soome presidendi Sauli Niinistö ja Soome peaministri Sanna Mariniga.^[viide?]

28. juunil 2024 nimetati Kaja Kallas Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kandidaadiks.^[37] Et keskenduda kandideerimisele, astus ta 14. juulil 2024 Eesti peaministri kohalt tagasi, kuid täitis ametikohuseid edasi kuni Reformierakonda kuuluva Kristen Michali juhitud valitsuse ametisse astumiseni 23. juulil 2024.^[38]

Kallase kuulamine Euroopa Parlamendis toimus 12. novembril 2024. Tema ametiaeg Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresidendina algas von der Leyeni teise komisjoni ametisse astumisega 1. detsembril 2024.

 Pikemalt artiklis Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase visiidid

Kaja Kallase esimene visiit Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana oli Ukrainasse. Kaja Kallas, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa ja Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Marta Kos kohtusid 1.–2. detsembril 2024 Kiievis Ukraina asevälisministri Jevhen Perebõinise, Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi, Ukraina peaministri Denõss Šmõgali, Ukraina välisministri Andri Sõbiha ja Ukraina Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšukiga, et avaldada oma esimesel ametipäeval Ukrainale toetust.

• 1995 (suvi) Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene, praktikant^[3]
• 1996–1997 Teater Vanemuine, teatrijuhi nõunik
• 1997 (suvi) Advokaadibüroo Tark & Co, jurist
• 1998–1999 Advokaadibüroo Tark & Co, jurist
• 1999–2002 Advokaadibüroo Tark & Co, advokaat
• 2001 (märts-aprill) Advokaadibüroo Courtois et Lébel, Pariis, advokaat
• 2002–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, vandeadvokaat
• 2003 (oktoober) Advokaadibüroo Hannes Snellmann, Helsingi, advokaat
• 2003–2007 AS LHV-Seesam Varahaldus, nõukogu liige
• 2003–2010 OÜ Pakri Tuulepark, nõukogu liige
• 2004–2010 OÜ Viru-Nigula Tuulepark, nõukogu liige
• 2004–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, partner, vandeadvokaat
• 2006–2008 Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, vandeadvokaat
• 2007–2010 OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark, nõukogu liige
• 2008–2010 OÜ Paldiski Tuulepark, nõukogu liige
• 2008–2010 OÜ Tooma Tuulepark, nõukogu liige
• 2008–2010 OÜ Roheline Ring Tuulepargid, nõukogu liige
• 2008 OÜ Nelja Energia, juhatuse liige
• 2008–2010 OÜ Biofond, nõukogu liige
• 2008–2010 OÜ 4E Tehnoinvest, nõukogu liige
• 2008–2011 Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, konkurentsiõiguse osakonna juht, partner
• 2009–2010 MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon juhatuse liige
• 2010–2014 OÜ EBS Juhtimiskoolituskeskus, õppejõud
• 2011–2014 XII Riigikogu liige, majanduskomisjoni esimees
• 2014–2018 Euroopa Parlamendi liige
• 2019–2021 XIV Riigikogu liige
• 2021–2024 Eesti peaminister

• 2021 – Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurrist^[39]
• 2022 – Euroopa poliitilise kultuuri auhind (poliitilise julguse eest Venemaa agressioonile vastuseismisel ja mõjuka rolli eest lääneriikide tugeva reaktsiooni tagamisel)^[40]
• 2022 – Friedrich August von Hayeki fondi auhind (demokraatlike väärtuste kaitsmise eest)^[viide?]
• 2023 – Rootsi Põhjatähe ordeni komandöri suurrist (teenete eest Eesti ja Rootsi suhete arendamisel)
• 2023 – aasta eurooplane (euroopalike väärtuste eest seismise ja Eesti inimeste teadlikkuse tõstmise eest Euroopa Liidust ning Eesti Euroopas nähtavamaks tegemise eest)^[41]
• 2023 – Vürst Jaroslav Targa II järgu orden (Eesti ja Ukraina riikidevahelise koostöö ning selle eest, et Eesti toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust)^[42]
• 2023 – Euroopa Liberaalne Foorum valis Eesti peaministri Kaja Kallase aasta liberaaliks. Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on tugevalt seisnud liberaalsete väärtuste eest. Auhinna andis üle Belgia peaminister Alexander De Croo. ^[43]
• 2023 – Rahvusvaheline Lord Byroni auhind, millega Kreeka Hellenismi ja Filhellenismi Selts tunnustab Kallase rolli vabaduse ja demokraatlike väärtuste eest seismisel.^[44]
• 2023 – USA Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi Jeane J. Kirkpatricku auhind (avatud valitsemistavade ja demokraatlike väärtuste edendamise ning eestkõneleja rolli võtmise eest geopoliitiliste väljakutsete lahendamisel).^[45]
• 2023 – Saksamaal pälvis Kaja Kallas maineka Marion Dönhoffi auhinna, millega tunnustatakse tema tegevust demokraatlike väärtuste eest seismisel ja Euroopa Liidu ning NATO ühtsuse tagamisel vastusena Venemaa agressioonile Ukraina vastu.^[46]
• 2025 – Riigivapi II klassi teenetemärk

• 2022 – esikoht Eesti Päevalehe, LP ja Delfi koostatud edetabelis "Eesti mõjukad 2022"^[47]

• 2023 – esikoht Eesti Päevalehe avaldatud Eesti 2023. aasta kõige mõjukamate inimeste edetabelis.^[48]

Ta on Reformierakonna auesimehe Siim Kallase tütar. Tema vanaisa oli klarnetist ja saksofonist Udo Kallas.^[viide?] Tema vanavanaisa Eduard Alver oli Kaitseliidu ülem, kes juhtis 1918–1920. aasta Vabadussõja ajal võitlust Nõukogude Punaarmee vastu.^[49]

Aastatel 2002–2006^[viide?] oli ta abielus Roomet Leigeriga.^[3]

2011. aastast elas ta koos Taavi Veskimäega, neil sündis 8. novembril 2011 poeg. 20. juunil 2014 teatas paar Twitteri vahendusel lahkuminekust.^[50]

Septembris 2018 abiellus Kaja Kallas Arvo Hallikuga.^[51]

Ta on tantsinud rahvatantsuansamblis Sõleke.^[52]

• Koduleht
• "Politico märkis ära Kaja Kallase 40 mõjukaima europarlamendi saadiku hulgas" ERR, 19. mai 2016
• Kaja Kallas – Prime Minister of Estonia | With growing tensions between Russia and the West, how confident is Estonia in its security? Stephen Sackur interviews Estonia’s Prime Minister Kaja Kallas, BBC World News, 17. mai 2021 (24 minutit)
• "Peaministri tegelik nägu: Kaja Kallas on võimekas ja nõudlik valitsusjuht, kuid ühe suure nõrkusega" Eesti Ekspress, 1. detsember 2021
• "Suur sissevaade salamaailma | Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku Eesti Ekspress, 23. märts 2022
• "Kallas: Eesti moraalsed standardid on nii palju kõrgemad" ERR, 29. august 2023
• Jüri Vendik. «Принцесса войны» без народной поддержки. Как развивается скандал вокруг премьер-министра Эстонии Каи Каллас и «российских связей» ее мужа ("Sõjaprintsess" ilma rahva toetuseta. Kuidas areneb skandaal Eesti peaministri Kaja Kallase ja tema mehe "Vene sidemete" ümber). BBC News Russian Service, 2. september 2023
• Estonia’s Prime Minister Kaja Kallas signals her interest in NATO’s top job. [Eesti peaminister Kaja Kallas andis märku oma huvist NATO tippjuhi kohale]. AP News, 15. november 2023
• Frank Gardner. We have no Plan B if Ukraine falls, says Estonia. BBC News, 1. juuni 2024
• STUART LAU and EVA HARTOG. Europe’s next top diplomat is ready to be undiplomatic | Will Kaja Kallas be able to make her voice heard? Politico, 9. XII 2024

v r Von der Leyeni teine komisjon (2024–2029)
President	Ursula von der Leyen
Juhtivad asepresidendid	Kaja Kallas Henna Virkkunen Stéphane Séjourné Raffaele Fitto Roxana Mînzatu Teresa Ribera Rodríguez
Volinikud	Hadja Lahbib Ekaterina Zaharieva Dan Jørgensen Apóstolos Tzitzikóstas Michael McGrath Dubravka Šuica Valdis Dombrovskis Andrius Kubilius Christophe Hansen Glenn Micallef Wopke Hoekstra Magnus Brunner Piotr Serafin Maria Luís Albuquerque Jessika Roswall Maroš Šefčovič Marta Kos Jozef Síkela Olivér Várhelyi Kóstas Kadís