Saksamaal ründas 25-aastane afgaan laupäeval islamivastasel meeleavaldusel osalenud inimesi, tappes seejuures teda takistada püüdnud politseiniku. Millal sellised arengud Eestisse jõuavad, ei käi enam küsimuse “kas”, vaid juba küsimuse “millal” alla.
Eesti islamikogukond on kümne aastaga kasvanud tuhandelt viiesajalt kümnele tuhandele ja võib arvata, et põhikasv on olnud viimase kolme aasta jooksul, pärast seda, kui Reformierakond lahjendas välismaalaste seadust, toomaks siia odavtööjõudu kolmandatest riikidest. Eestisse on jõudnud migrandid riikidest, kus islamiäärmuslus on tugev: Pakistanist, Bangladeshist, Iraanist, Türgist, Nigeeriast (eriti verine Boko Haram), Sudaanist (sealt on pärit peatselt vabanev vägistaja), Usbekistanist ja paljudest teistest islamimaadest.
Eestist on juba mindud sõtta Islamiriigi poolel, siin on käinud Moslemi Vennaskonna esindajad, siin toetati miitingul Palestiinat (kelle taga on terve islamimaailm), Eesti on osalenud sõjalistel missioonidel (mis on sageli terroristide ajend, sest seal tapeti äärmuslaste usuvendi) Afganistanis, Iraagis, Malis ja mujalgi. Seega tausta, miks keegi siin islamiterrorismiga algust teeb, on piisavalt.
Kapo saab tõenäoliselt kontrollida seda, kas keegi otsib pommi tegemiseks vajalikke materjale, kuid ei suuda kunagi kontrollida seda, kui radikaliseerunud moslem võtab kätte kööginoa ja hakkab inimesi hakkima – ja selliseid uudiseid tuleb Lääne-Euroopast riburada, nii Saksamaalt, Prantsusmaalt, Belgiast, Rootsist kui mujalt. Noarünnakute eest pole Eestis keegi kaitstud ja ilmselt on ka kaubikurünnak täiesti teostatav, kuigi meil on vanalinnas juba vastavaid tõkkeid.
Esimene islamistide rünnak Eestis tuleb, küsimus on vaid “millal”, sest massisisseränne on riiklikult soositav. 2017. aastal tegi usbekk Stockholmis kaubikurünnaku ja usbekid on Eestis samuti tööjõuna kohal.
EKRE esimees Martin Helme ütles Kuku raadios kõigi teiste erakonnajuhtidega debateerides: “Mina tõin sisse teemana massisisserände, mis on Euroopa segi paisanud. See on olnud teadlik poliitika ja selle tagajärjeks on väga halvad asjad… /…./ Ja te kõik nagu lähete sellest mööda ning räägite ilusat loosunglikku juttu, millel ei ole reaalsusega enam mingit pistmist. Ja seni kuni teie kõik ülejäänud poliitilised jõud eitate seda või ilustate seda, ei saa mitte midagi minna paremaks.
Prantsusmaal on rahvastikust juba 30% moslemid. Jah, nad kõik pole vägistajad ja nad kõik ei põleta autosid igal nädalavahetusel, aga väga paljud neist seda teevad. Ja kui sa lähed politseisse, siis sealt vaatab sulle vastu ka moslem ning ei võta su avaldust vastu. Sellega ei pea leppima ja seda ma tahangi teile öelda, et kui keegi ütleb, et kõik töötab Euroopas, siis ma pean ütlema, et Euroopa liigub sellisel kursil, et mitte miski enam õieti ei tööta.”
Eesti valitsus jätkab otseselt poliitikat, mis toob Eestisse võõraid massiliselt juurde ja kõik sellega seonduv negatiivne saab lähiajal reaalsuseks. Tegelikult kõik juba on käest lastud. Postimees teatab: “2020. aastal koolitüdruku vägistamise eest neljaks aastaks trellide taha mõistetud 36aastase Sudaani vabariigi kodaniku Muhammad Ibrahim Uthmani karistusaeg lõpeb peagi, ent oma äranägemise järgi ta veel niipea elama hakata ei saa.” Kolumnist Ivan Makarov küsib selle peale: “Miks see „Sudaani kodanik“ ei ole tagastatud tema imelisele vägistamiskultuuriga kodumaale Sudaanile? Seal ei oleks tal probleeme temavastase „rassismiga“. Sama nahavärviga mees oleks ta kolba purustanud oma naise või tütre vägistamise eest.”
Tõepoolest, miks sudaanlane peaks Eestisse jääma? Ta tuleb kohe kodumaale saata, hoolimata sellest, et seal käib sõda – just see tundub tema keskkond olevat.
Kaja Kallase sisserändepoliitikaga seoses tuleb kindlasti käsitleda ka massilist venestamist, mis on täielikult vastuolus Laulva revolutsiooni eesmärkidega, milleks oli venekeelse tööjõu sissevedamise lõpetamine endisest Nõukogude Liidust, kuid mille Kaja Kallas ja ettevõtlusminister Andres Sutt taastasid täies mõõdus. Isegi selline pealtnäha õige asi nagu ukraina põgenikele peavarju andmine, on pandud venestamist täiendama, sest suur osa põgenikest on venekeelsed.
Jättes kõrvale Putini ambitsioonid, suurveneliku imperialismi, Venemaa agressiivsuse, siinse “viienda kolonni” ja kõik selle, mis seondub idanaabri ohtlikkusega, tuleks Eestis endi ja teiste käest küsida: millal see juhtus, kui taasiseseisvunud Eesti otsustas Venemaa alla tagasi minna? Ja see ei ole halb nali, vaid tõsine küsimus, nagu oli Reformierakonna muudatusettepanek EKRE abielureferendumile: “Kas Eesti peaks ühinema Venemaaga?”
Sest see, mis toimub Eestis ja eriti Tallinnas, on “Vene maailma” ehtsaim invasioon. Eesti pealinnas on võimule venemeelsed, avalikus ruumis domineerib vene keel, venekeelsed ei õpi enam eesti keelt, sest seda pole vaja, venekeelses ruumis saab ilmagi hakkama, magalarajoonides istuvad vene pensionärid õhtuti pinkidel nagu Pihkvas või Novgorodis, lasteaeda minevad lapsed kilkavad vene keeles, pensionäridest vene mehed püüavad Pirita jõest kala, nagu see on idapoolgi kombeks… see ongi juba Venemaa, siinsamas Eestis, Putin ei peagi enam tankidega siia tulema, tema Vene maailm” on juba siin.
Venelased peavad ennast suurrahvaks, nad ei kavatse siin “lõimuda”, sest neid ei lõimitagi enam eestlaste sekka, vaid liberaalsesse ühiskonda, millel pole eestlusega mingit pistmist, nad on loonud läänelikku heaoluühiskonda oma oaasi, kus nad elavad oma kultuuriruumis ja oma mentaliteedi järgi ning nad kinnistuvad tänu venekeelsete sissevoolule üha tugevamini. Ainus, mida riik tõesti saavutama peaks, on see, et nad õpivad selgeks riigikeele, olemaks valmis avalikus ruumis suhtlema.
Millal meie, eestlased, avasime ise Venemaale tee siia, mis ajast me lõpetasime sellele vastusõdimise ehk “Peatage Lasnamäe”? Ja kas me kavatsemegi edasi elada Venemaal, mis on ise siia imbunud, seda ka Tšeljabinski liberaalsete ajakirjanike ja venekeelsete ukrainlastega?
See on lihtsalt masendav, kui ruttu lõppes 1918. aastal loodud rahvusriigi taastamine, kui ruttu ujutati maa üle uusmigrantidega, kui kiirelt naases siia vene keel ja Venemaa, kui kiirelt taastavad vasakpoolsed sotsialismi… Kolmandat korda Eesti oma riiki enam ei saa, kui see käest antakse (mis kahjuks juba toimub) ning seda riiki ongi vaja ainult eestlastele, kõik teised saavad mistahes muu variandiga (oblast, europrovints) hakkama. Ainult eestlased saavad praeguseid arenguid peatada, seda ka juba sel nädalal eurovalimistel, mitte andes häält võimuerakondadele.
Täna on Eesti lipu 140. sünniaastapäev. Optimismi tema kestmajäämiseks aga lihtsalt enam pole.
Uued Uudised
