Kuigi ninaahv ei pälviks vist kunagi maailma kauneima looma tiitlit, kui inimeste seas sellekohane küsitlus korraldada, siis tundub, et oma liigi emaste jaoks võib suur nina teha isase ninaahvi vastupandamatult ligitõmbavaks.

Katharine Balolia ja Pippa Fitzgerald Canberras asuvast Austraalia Rahvusülikoolist uurisid ja mõõdistasid muuseumikogudes hoitavaid ninaahvide koljusid, eriti just suurt luist ninaõõnt kolmmõõtskanneri abiga.

Nad väidavad nüüd ajakirjas Scientific Reports, et isaste ninaahvide ninaõõne ehitus on evolutsioonis kujunenud selliseks, et võimaldada loomadel kuuldavale tuua võimalikult valjuid ja sügavakõlalisi helisid, nasaalmöirgeid ja törtsahtusi.

Mõõtmised näitasid, et isasloomade ninaõõs on emaste omast kõvasti suurem ja teistsuguse kujuga.

Mida valjemat ja sügavamat häält isasninaahv ninaga teha suudab, seda hõlpsam on tal saavutada karjas domineeriv positsioon, meelitada ligi emaseid ja pelutada teisi isaseid. Hea ninahääl on ka hea tervise märk.

Emased ninaahvid on isase suurt nina hakanud ajapikku pidama ka kõnekaks visuaalseks signaaliks ta sobivusest partneriks. Tuleb ka tõdeda, et isasahvide nina saavutab täissuuruse just suguküpsuse saabudes.

Balolia ja Fitzgerald oletavad, et ninaahvide nina evolutsiooni on kujundanud ka nende vihmametsane elukeskkond.

Džunglis ja mangroovtihnikus, kus loomadel on üksteist tihti raske näha, pakub just helide maailm sobivaid suhtlemisvõimalusi. Vali ja kergesti kaugele kuuldav ninahääl annab juba seetõttu kohe igapäevaelulisi eeliseid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.