“Mure on, et seda maad kas nüüd üldse ei valvata enam või kas see on Eestimaa või ei ole, mis siin taga on. Samas, riik võiks rendile anda või ise raiuda siin, hulka metsa peaks olema,” ütles kohalik elanik Vello Pai.

“Piir seal on tähistatud lihtsalt ja välja raadatud on 10-meetrine ala. Tavapäraselt see piiririba laius on 40 meetrit, aga siinkohas nii laia ei tehtud, aga valvamise koha pealt on kõik täpselt sama, et on patrullrada. Piir on tähistatud ja meil ülevaade, mis piiril toimub, on olemas,” rääkis politsei- ja piirivalveameti Piusa kordoni juht Paavo Mikson.

Eesti ja Venemaa leppisid 2005. aastal kokku piirijoone kulgemise, mis muutnuks piiri loogilisemaks. Selle kokkuleppe järgi pidi Eestile saama pärast piirileppe ratifisteerimist Saatse saabas ja Lutepää kolmnurk, Venemaa valdustesse jäänuks muu hulgas Marinova mets ja 12 hektarit põllumaad. Kokku plaanisid riigid vahetada mõlemal poolel 128,6 hektarit maad. Nüüd on aga selge, et maade vahetust ei tule.

“See aastate otsus oli, et me esialgu neid kinni ei ehita. Nüüd on uus otsus, et ehitame need kinni. Siis me hakkame kogu seda protsessi ettevalmistama. Iseenesest puudutab see 18 erinevat maatükki, kus tuleb erineva pikkusega täiendusi teha. Kogu maa-ala mõttes see puudutab 180 hektari suurust maad,” rääkis politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Veiko Kommusaar.

See teeb piiri ehitamise Kommusaare sõnul enam kui nelja miljoni euro võrra kallimaks. Olukorra muudab keeruliseks seegi, et muidu riigile kuuluvas Marinova metsas on kaks eraomandis olevat kinnistut.

“Nende inimestega, kellel jääb maa teisele poole piiritaristut, me sõlmime eraldi kokkulepped, kuidas nemad saaksid eritingimustel juurdepääsu enda maale,” ütles Kommusaar.