“Prantsusmaa on justkui esimese indikatiivse kokkuleppe ukrainlastega teinud, kus Prantsuse sõjaväelased peaksid minema inspekteerima väljaõppevõimalusi, kas üldse on võimalik seda Ukrainas teha. Nii et teeme selle pildi selgeks ja siis saab tulla lõplikult selle otsuse juurde. Aga selge on see, et vähemasti praeguse seisuga Euroopa Liidu ühist otsust siin ei tule. On hulk riike, kes on sellele väga tugevalt vastu,” rääkis Eesti kaitseminister Hanno Pevkur.

Samuti ütlesid mitu avalikkusele teadmata riiki, et loobuvad relvade kasutuspiirangutest seoses rünnakutega Venemaa pinnal.

“Mõned liikmesriigid olid (relvade Venemaa territooriumil) kasutamise vastu ning nad on muutnud oma meelt. Täna on nad nõus loobuma sellest piirangust relvadele, mida nad Ukrainale saadavad. Aga see on liikmesriigi enda võimuses,” ütles Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell.

Piirangute maha võtmist palus Brüsselis ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes sõlmis Belgiaga julgeolekuleppe.

“Me näeme nende relvade asukohti. Luurevaatlustelt saame kaarte ja satelliitpilte. Me näeme, kus nad on, aga ei saa vastata. Ma arvan, et see on ebaõiglane. Aga me ei saa – ja see on fakt – riskida partnerite toetusega,” sõnas Zelenski.

Belgia valitsus lubas Ukrainale anda 30 F-16 hävitajat, mille maksumus on ligi miljard eurot.

“Selle kokkuleppega keskendume sellele, mida Ukraina sõjavägi vajab, et oma rahvast kaitsta. See tähendab õhukaitset, see tähendab suurtükke, see tähendab soomustatud sõidukeid ja loomulikult ka F-16 hävitajaid, millest minevikus rääkinud oleme. Need F-16 hävitajad saadetakse Ukrainale nii kiiresti kui võimalik. Meie eesmärk on anda esimene lennuvahend üle enne selle aasta lõppu,” rääkis Belgia peaminister Alexander de Croo.

Belgia nõudel ei tohi nende lennukitega siseneda Venemaa õhuruumi.