Paljud neist inimestest on Venemaa sõjaväepensionärid ja nende pereliikmed on Venemaa kodanikud. Nüüd plaanitakse nende alaliste elamislubade kehtivus lõpetada aasta pärast, kui nad ei esita dokumente Euroopa Liidu alalise elamisloa saamiseks.
Järgmise aasta 1. septembriks tuleb aga esitada tõend riigikeele eksami sooritamise kohta. Nagu ka ajutiste elamislubade puhul, on nõudest vabastatud vanemad kui 75-aastased.
“Osa neist inimestest teostasid okupatsioonivõimu, olid Nõukogude Liidu sõjaväes, mis kindlustas Läti okupatsiooni. Hiljem osalesid Interrinde tegevuses Läti iseseisvuse vastu. Ja nad valisid Venemaa, mitte Läti kodakondsuse,” lausus Läti seimi Rahvuslaste Ühenduse fraktsiooni aseesimees Janis Dombrava.
“Loomulikult võib öelda, et nad võinuks muuta oma dokumente ja staatust. Nad võinuks kõike teha. Kuid enamus neist on osa meist, mitte kellestki väljaspool Lätit. Nad on rohkem meiega koos kui mõne teise riigiga piiri taga. See on erakordselt tähtis,” leidis Läti seimi fraktsiooni “Stabiilsuse Eest!” esimees Aleksejs Roslikovs.
Osa parlamendi saadikuid hakkas uut võimalikku keelenõuet võrdlema Läti rahva küüditamisega, nii et istungi juhataja pidi rahvaasemikele ajalugu meelde tuletama.
“Keda omal ajal Siberisse saadeti? Neid, kelle peres oli keegi teinud midagi Nõukogude võimu vastu. Nii ju oli. Loomulikult küüditati ka süütuid inimesi, kuid kandev idee oli tollal kollektiivne vastutus,” ütles Läti seimi Läti Esikohal fraktsiooni esimees Ainars Šlesers.
“Soovin meenutada, et neil aegadel küüditati Balti riikidest 90 000 inimest, pooled neist olid Lätist. Umbes 40 000–45 000 inimest. Teie poliitika tulemusel on aga 300 000 heal järjel inimest end ise Lätist teistesse riikidesse ära küüditanud. Ainult 30 aasta jooksul!” lausus Läti seimi sõltumatu saadik Viktorija Pleškane.
“Leian, et seimi kõnepuldist on vastuvõtmatu küüditamise tähendust ja ulatust põlastada ning vähendada,” ütles Läti seimi aseesimees Zanda Kalnina-Lukaševica.
Kaks seadusemuudatuste lugemist on veel ees.
