“Esimesed 50 aastat see rippus hoopis Tarvastu mõisas, viis üle Tarvastu jõe Mensenkampffide perekonnakalmistule. Valmistati see firmas Felser & Co ja olevat parunile maksa läinud 36 000 rubla,” lausus Grosberg.

1905. aasta revolutsiooni käigus Tarvastu rippsild rüüstati.

“1930 ilmus ajalehes teade, et parun on kinkinud selle silla Viljandi linnale tingimusel, et see korda tehakse ja Viljandi lossimägedesse üles riputatakse,” ütles Grosberg.

Viljandi rippsilla ehitustööd algasid 1931. aastal, selleks veeti Tarvastust kohale kolm veoautotäit metallosi. Silla katsetused toimusid aga sama aasta detsembris.

“Seda koormat oli 3400 kilo ja arvati, et sillast võib üle käia kuskil 45 kuni 50 inimest korraga,” lausus Grosberg.

Viljandi rippsild on rahvast hästi teeninud, esimene kapitaalremont võeti kohaliku Rotary klubi vedamisel ette 1995. aastal. Äsja algas linna tellimusel teine remondiring.

“Ohutuse tagamiseks ja kindlasti ka ilme parandamiseks. Pealislaudis on veel enam-vähem, aga ei ole enam kinnitada kuskile, alustalad on täiesti mädanenud,” ütles Viljandi Linnahoolduse haldusjuht Ain Öövel.

Osaühingu Kivikuvand töömehed alustasid liivapritsitöödest, seejärel asendatakse vana laudis uuega. 

“Tegu on muinsuskaitseobjektiga, vanaaegse sillaga, nii et siin tuleb säilitada võimalikult palju vana värvi, eriti portaalidel ja kaartel. Uuema osa, kus 1995. aastal tehti kapitaalremont, saame liivapritsiga ära pritsida, aga ülejäänud värvipinnaga peame ettevaatlikud olema,” rääkis Kivikuvandi töödejuhataja Andrei Rüütli.