Laupäev, august 01, 2026

Eesti Uudised

Siseminister Taro: tabatud illegaalid Eestisse ei jää

Sel aastal on Eesti võimud tabanud 128 ebaseaduslikku sisserändajat. Sellest numbrist on viimastel nädalatel on kinni peetud 84 isikut.

“Need on inimesed, kelle oleme kätte saanud erakordse ränderünde käigus. Meil on siin kinnipidamiskeskuses hetkel 111 isikut. Nagu eile oli suurem operatsioon Nõmmel, ei ole välistatud, et neid saadakse jälle kusagil kätte. Ma ennustan, et võib-olla kuni paar kuud võib meil olla väga pingeline ja keeruline aeg,” rääkis Taro raadiosaates “Uudis+”.

Nõmmel tabati arvatavad illegaalsed migrandid lühiajaliselt üüripinnalt. Siseministri sõnul kasutavad smugeldajad nii odavamaid hotelle kui ka eramajutusi.

“Ma paneks inimestele südamele, et nad ikkagi jälgiksid, mis seal majutuskohtades toimub. Need viimased kinnipidamised ongi olnud kõik tänu sellele, et tähelepanelikud kodanikud on teada andnud, et midagi on valesti,” sõnas Taro.

Minister rõhutas, et tellimuse esitajad ja need, kes pärast seda pinda kasutavad, ei pruugi olla samad isikud.

“Neil ongi smugeldajad või illegaalide järeleaitajad, kes võivad teatud asju korraldada. Nad broneerivad nende eest majutuse ja pärast tuleb hoopis teistsugune rahvas sisse, seega tasub jälgida,” lausus Taro.

Neljapäevase seisuga olid Eesti võimud tabanud viis smugeldajat – ministri sõnul see arv veel suureneb.

Eesti teeb ründerände kohapealt koostööd naaberriikidega. Tabatud illegaalid saadab riik tagasi Lätti.

“Esiteks, me lähme Läti välispiirile appi. Teiseks on Läti ise olnud väga mõistlik kogu selles suhtumises ja kõik, keda me oleme kinni pidanud ning kes on ilmselt sealt suunalt tulnud, lähevadki Läti kaudu tagasisaatmisele,” sõnas Taro.

“Selleks et meie kinnipidamiskeskused üle ei täituks ja et me ei tegeleks pikkade menetlustega Eestis kohapeal, ongi tegelikkuses väga tähtis need inimesed kõik tagasi saata,” lisas minister.

Eesti on arutanud ka Soomega, kuidas rännet piirata. Siseministri sõnul jõudsid Eesti ja Soome ametid omavahel kokkuleppele, et soomlased tulevad Eestile sadamatesse ja lennujaamadesse appi.

“On väga tähtis, et saaksime kõik kätte ja nad Eestist edasi ei läheks, et kellelgi ei tekiks arusaama, nagu Eesti olekski sobilik transiitkoridor, mille kaudu saab sinna, kuhu nad soovivad. Need ei ole ju niisama rändajad, siin peab asju õigete nimedega nimetama – need on illegaalid. Nad proovivad Euroopasse saada ebaseaduslikult ja neil ei ole selleks õigust,” rõhutas Taro.

Eestis kohapeal toimub isikute ja nende päritoluriigi tuvastamine, edasised protseduurid toimuvad Lätis.

“Neil on juba teatud kanalid sisse töötatud, kuidas nad inimesi tagasi saadavad. Massiefekti pealt toimub see asi ilmselgelt mõnevõrra tõhusamalt. Kuna meie hakkaksime siin muidu veel mingit eraldi protseduurikat ajama, siis ma arvan, et on väga hea, et me sellise kokkuleppe saime,” ütles Taro.

Kuigi siseminister on varem öelnud, et Lätis on kinnipidamiskeskused ülerahvastatud, siis ta rõhutas reedel, et see ülerahvastatus ei ole konstantne.

“Nad peavad pidevalt neid keskusi tagasisaatmise teel osaliselt tühjendama. Siin ongi oluline, et tagasisaatmine ei peatuks ega pidurduks. See on pidev protsess – kui teatud toimingud saavad tehtud, aeg on läbi või nad saavad eitavad vastused, lähevad nad kohe tagasi nendesse riikidesse, kust nad tulnud on,” rääkis Taro.

Ministri sõnul ei ole põhjust, miks ebaseaduslikud sisserändajad võiksid Euroopa Liitu jääda.

“Kui inimene on piiri ületanud illegaalselt ja tulnud sealjuures veel turvalisest riigist, ei näe ma küll ühtegi argumenti, et meie või Läti peaks talle rahvusvahelist kaitset pakkuma. Ta ei ole tulnud otse sõjakoldest, vaid on rännanud läbi turvaliste riikide,” ütles Taro.

Eesti kinnipidamiskeskustes ruumipuudust ei ole 

“Meil on olemas kinnipidamiskeskus, mis on mõeldud inimestele, kes on ebaseaduslikud piiriületajad või kellel ei ole Eestis, Schengenis või Euroopas viibimise alust. Selline keskus on meil olemas. See on aastaid tegutsenud. Vajadusel, kui see peaks täis saama, on meil veel kinnipidamisasutusi, mis ei ole küll otseselt selle eesmärgiga ehitatud või kasutusele võetud. Aga neid saab kasutusse võtta ka sellel eesmärgil, ma mõtlen arestimaju ja selliseid kohti,” rääkis Taro.

Eesti piirivalveüksus sõidab Lätti esmaspäeval.

“Me planeerime neid rotatsioone niimoodi, et järgmise kahe kuu jooksul katame selle ajavahemiku ära,” sõnas minister. “See on planeeritud nii, et kuni meil on meie kliima võtmes soe aeg, on suur tõenäosus, et surve jätkub. Paari päevaga me ilmselt seda muret ei lahenda, aga need kaks kuud hoiame seda rinnet väga-väga jõuliselt ja rangelt.”

Soome jõudude saabumine on siseministri sõnul juba tundide küsimus.

“Kui täna on kokkuleppele jõutud, ega Soome ja Eesti vahe ei ole suur, lihtsalt on vaja laevaga teha üks reis. Ja juba nad ongi meie sadamas kohal. Meil ongi vaja sellist täiendavat jõudu. Me arutasime igasuguseid võimalusi, kuidas mõnda ühisoperatsiooni teha niimoodi, et illegaalid Soome kaudu edasi ei pääseks. See oleks väga halb sõnum, kui nad Soome edasi pääseksid – järelikult on läbi Eesti võimalik minna,” rääkis Taro.

Ministri sõnul jõuti arusaamisel, et kõige efektiivsem on see, kui Soome abijõud tulevad Eesti poole peale. “Siis on meil transpordisõlmedes natukene rohkem silmi ja töökäsi ning meil vabaneb veidi ressurssi, et tegeleda hotellide ja majutusasutustega. Kuna siin ostukeskustes on tabatud inimesi, saab meie politsei- ja piirivalveameti rahvas nendega rohkem tegeleda ka väljaspool sadamat ja lennujaama.”

Taro kutsus ka Eesti elanikke tähelepanelikud olema.

“Olen korduvalt öelnud, et kui Eesti elanikud näevad mingit veidrat gruppi välismaalasi, kes on äraeksinud pilguga ja täpselt ei tea, kuhu nad lähevad. Nad silmnähtavalt ei ole kruiisituristid, siis tasub kindlasti sellistest inimestest teada anda,” lausus ta.

Taro sõnul ei ole Leedus sellist survet kui Läti piiril. Põhjuseks on see, et Leedu on piiri rohkem välja ehitanud.

“Nad on paremini oma aiatehnoloogia ja seireseadmetega kõik ära katnud. Meie olukord välispiiril Venemaaga on Leeduga sarnane. Lätil on siin praegu järgiaitamise hetk. Nad peaksid väga kiiresti need tõkked püsti saama. Kuni neil tõkkeid ei ole, saadame tõesti sinna personali appi,” ütles Taro.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga