Ajalugu

Hruštšovka – kuidas prantsuse leiutisest sai Nõukogude korter

Hruštšovka – kuidas prantsuse leiutisest sai Nõukogude korter

Pärast Stalini surma 1953. aastal oli NSV Liidus eluasemetega katastroof. Linnades elasid pered barakkides ja kommunalkades – üks pere ühes toas, köök ja WC ühised koridoris. Stalin ehitas kesklinna kõrgeid paleesid sammastega, aga tavaline inimene ei saanud korterit.

Nikita Hruštšov tuli 1954. aastal välja loosungiga: lõpetage paleede ehitamine. Iga pere peab saama omaette korteri. 1957. aastal tuli määrus – 20 aastaga iga pere oma korterisse, sest kommunism pidi tulema 1980. aastaks. Loosungi üheks põhjuseks oli Stalini surmale järgnenud võimuvõitlus nsvl juhtkonna seas!

Aga kuidas kiiresti ja odavalt ehitada?

Lahendus tuli Prantsusmaalt. Insener Raymond Camus oli juba 1948. aastal patenteerinud süsteemi, kus terve seina suurune betoonpaneel – kuni 4 tonni raske ja 6 meetrit pikk – valatakse tehases valmis ja pannakse platsil kokku nagu klotsid. Prantsusmaal ehitati sellega Pariisi lähedal 4000 korterit.

NSV Liit ei varastanud seda, nagu tihti räägitakse, vaid ostis. Nõukogude delegatsioon käis Prantsusmaal ja:

1948 – Raymond Camus patenteerib oma paneeli Prantsusmaal

1954 – Hruštšov peab oma kuulsa kõne “Lõpetage arhitektuurne liialdus”

1958-1959 – NSVL ostab Camus’lt litsentsi. NSVL maksab ja saab kaks tehast seadmetega. 1956. aastal kirjutas Camus alla lepingule NSVL-ga tehnoloogia ja kahe tehase seadmete üleandmiseks.

Nii tuligi tehnoloogia Moskvasse. Siin võttis selle üle insener Vitali Lagutenko. Tema tegi prantsuse kallist paneelist odavkoopia – õhema, kergema, peaaegu ilma soojustuseta ja palju madalamate lagedega korterite jaoks.

Ja siis tuli kokkuhoid. Prantsuse originaalis oli lae kõrgus 2,70 kuni 3,00 meetrit. Seda oli vaja, sest majades oli vabavoolne ventilatsioon – ainult kõrgem ruum suutis õhku liigutada ja ei läinud niiskeks.

Hruštšov käskis kõrguse tõmmata 2,48 meetri peale. Iga sentimeeter oli betooni ja raha kokkuhoid. Ühe viiekordse maja pealt võideti peaaegu terve korruse jagu materjali. Nii sündiski hruštšovka tunnus: madal, 5 korrust ilma liftita – lift oleks olnud liiga kallis ja seadus keelas üle 5 korruse ilma liftita ehitada. Kuna laed olid madalamad, muudeti ka aknad väiksemaks, seega tuli ka vähem valgust tupp!

Alguses olid inimesed õnnelikud. Esimest korda said nad omaette köögi – küll ainult 5 ruutmeetrit – ja oma vannitoa. Mustamäe Tallinnas oli üleliiduline näidiselamurajoon, kuhu viidi välisdelegatsioone. Inimene kolis Stalini-aegsest ühiskorterist omaette korterisse ja tundis esimest korda Hruštšovi sula.

Maja pidi kestma 25 aastat. See pidi lagunema siis, kui kommunism juba käes. Aga seisab siiani – Randla tänaval, Pelgulinnas, Annelinnas Prantsuse leiutise, Nõukogude odavkoopia ja 2,48 meetrit lagede kõrgust, mille pärast me siiani pead ära lööme.

Eriti kohutavaks kannatusterajaks osutus selliste, halvasti soojustatud hoonete rajamine, külmemasse kliimasse venemaal!

Kuna hoones oli liiga külm, hakkasid inimesed aknavahesid kinni kleepima, mis omakorda tekitas hoonetes liigniiskuse ( õhk ei liikunud), mis omakorda tekitas erinevaid terviseprobleeme – astma, allergiad, erinevad hingamisteede ja kopsuhaigused!

Prantslaste link

Lisan siia vaidlejatele lingi: https://l.meta.ai/…

Allikas

EESTI NSV Mälestusi pildis ja sõnas | Hruštšovka – kuidas prantsuse leiutisest sai Nõukogude korter | Facebook

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga