Viis järjestikust kvartalit on olnud majanduskasv – mis seda veab?

Tõepoolest, see on hästi positiivne, et majandus on püsivhindades viis kvartalit järjest pisitasa kasvanud. Kiirhinnangu kohaselt oli see 2,1 protsenti, mis võib veel pisut muutuda, aga võime olla kindlad, et pigem majandus kasvab kui väheneb.

Mis seda veab – sõltub sellest, kuidas läheb meie endi ettevõtetel. Täna on kehv koht aga see, et töötlev tööstus langes mais 3,5 protsenti. Sama lugu on jaekaubandusega. Kui 2026. aasta esimesed kuud näitasid, et vähemalt tööstuskaupade müük on kasvamas, siis tegelikult tõmbus see aprillis-mais tagasi. 

Toidukaubanduses oli viimane kasvukuu 2024. aasta märtsis ning sellest alates on mahud langenud. Mais jäid need eelmise aastaga samale tasemele. Loodame, et nüüd juunis on statistikaameti tulemusi vaadates näha mingitki kasvu.

Ometi jääb sel aastal inimestele raha veidi rohkem kätte. Miks ostukäitumine ikkagi nii tagasihoidlikult kasvutrendi näitab?

Ma usun, et inimestel on ikkagi hirm maailmas toimuva ees. Me teame, et talvele vastu minnes on Euroopa gaasivarud ajalooliselt madalaimal tasemel. Tõenäoliselt kardetakse, et sügisel, kui tuleb kütma hakata, võib energiakandjate poolt tulla hinnašokk.

Teine pool on see, et kui maksuküür kaotati, siis need leibkonnad, kes sellest kõige rohkem võitu said – mitte et nad oleksid kuidagi jõukad –, on pidanud oma tarbimisharjumustes tegema väiksemaid korrektuure kui need, kes sealt võitu ei saanud.

Kui vaatame näiteks märtsi mediaanpalka, siis Harjumaal oli see 1994 eurot ja Valgamaal 1400 eurot, mis on 30 protsenti väiksem. Inimesed, kes elavad Eesti maapiirkondades, sealt võitu ei saanud ja nad ei saa seda raha ka kuidagi tarbimisse suunata.

Kõik sektorid ei õitse, kus te näete suurimaid pidureid?

Suurim pidur ongi täna töötlev tööstus, mis on juba neli kuud järjest langenud. Negatiivne on sealjuures see, et langus tegelikult kasvab. Kui aasta alguses oli see null koma millegi protsendiga, siis mais juba 3,5 protsenti.

Teine pool on sisetarbimine ja jaekaubandus, mis on Eesti majandusele hästi olulised. Kui see on sellises külmutatud olekus, kus pole ei kasvu ega langust, siis see samuti majandust ei vea. Ainus, mis täna veab, on teenusmajanduse pool.

Lühidalt, kas teine poolaasta tuleb helgem ja me näeme suuremat kui kaheprotsendilist kasvu?

Kui vaatame, et kiirhinnangu kohaselt oli kasv juunis 2,1 protsenti ja Eesti Panga juuniprognoos ootab selleks aastaks 2,4-protsendilist kasvu, siis ma usun, et sellises tempos me võiksime igal juhul liikuda. Väga loodame, et ka Eesti tarbijad leiavad kindlustunde ja toovad raha kaubandusse.