Venemaa tehnoloogiahiiu Yandex restruktureerimise järel sündinud rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte Nebius, mille peakorter asub Amsterdamis, värbab Eestisse töötajaid, pakkudes tööd andmekeskuse IT-juhile ja IT-tehnikule, IT-tugiüksuse juhile, IT-taristu insenerile ning vanem-IT-tehnikule ning otsib lisaks ka lao- ja logistikaspetsialisti.
Kuna sellel nädalal selgus, et Hüürus tegutsev Eesti suurim andmekeskus Greenergy Data Centers ehitab täiendavat IT-võimsust, et sinna saaks paigaldada tehisaru arvutivõimekust ja laiendada kliendibaasi Eestist väljapoole, uuris ERR Greenergylt, kas nad on Nebiusega käed löönud.
Greenergy Data Centersi suurkliendi segmendijuht Martin Rungi ei soovinud seda oletust kommenteerida, kuid märkis, et Greenergy on välja ehitanud ainult ühe pisikese tüki oma ressursist ning väga suure ressursi ehk kuni 300 megavatini on veel palju minna.
“Sihime kõiki nimesid, mida avalikust inforuumist kuulete – Amazon, Microsoft, Google, nad kõik on teretulnud kliendid, aga kes ja millal ning millises mahus kolib, see tuleb välja, kui on õige aeg. Muudmoodi ma sellele küsimusele vastata ei saa, aga ambitsioon on teenindada kõiki, kes selles valdkonnas tegutsevad,” sõnas Rungi.
Rahvusvaheliselt on defitsiit sellel turul tema sõnul kõrge ja Eestis on ressurssi, mida pakkuda. Konkreetsetest lepetest selles äris aga sageli rääkida ei tahetagi.
“Meie äris on väga palju asju konfidentsiaalsed, kuni osapooled avaldavad,” tõdes Rungi. “Kuna valdav osa kliente on börsiettevõtted, siis on neil oma kodukord asjade avaldamiseks ja meie ei saa enne midagi öelda, kuni nemad saavad kommenteerida.”
Ka Nebiuselt ei õnnestunud ERR-il lähemat selgitust saada, millised plaanid neil Eestis on.
Osa andmekeskuste klientide olemasolu Eesti pinnal jääbki avalikkuse eest saladuseks. Näiteks kriitilise taristu puhul on klientide eesmärk oma andmete asukohta kiivalt varjata. Rungi ütles, et Greenergy peab läbirääkimisi paljude klientidega samaaegselt ja töö käib väga aktiivselt.
“Igasuguseid spekulatsioone on alati õhus,” tõdes Rungi, kelle sõnul on selles tööstusharus normaalsus, et infot avaldatakse siis, kui suurklient ise midagi välja ütleb.
Aktiivselt otsib suurkliente ka Sunly
Nebiuse Eestist töötajate värbamise kohta märkis Greenergy suurkliendi segmendijuht, et Eestis on arendusprojekte mitmeid, lisaks Greenergyle veel Sunly ja Evecon. “Pruute on selles pulmas rohkem kui üks,” lisas ta.
Taastuvenergiaettevõte Sunly, mis kavandab Läänemaale Baltimaade suurima andmekeskuse rajamist, ei soovinud spekuleerida, kas Nebius võiks asukohana sihtida just Hüürus asuvat Greenergy andmekeskust.
Sunly energiakeskuste arendusjuht Kaarel Aus tõdes, et valdkond areneb kiiresti ja sellel turul toimuv on huvitav. Tema sõnul peab ka Sunly aktiivselt võimalike koostööpartneritega läbirääkimisi.
“Suurte tehnoloogiaettevõtete vajadus uute andmekeskuste järele on suur. Veel mõni aasta tagasi ei olnud Skandinaavia ja Soome andmekeskustele eelistatud sihtkohad. Kuna Lääne- ja Kesk-Euroopa elektrivõrkudes ei ole lühiperspektiivis uutele andmekeskustele enam ruumi, on tähelepanu liikunud Skandinaavia ja Soome suunas. Täna hakkavad ka sealsed elektrivõrgud täis saama ning andmekeskused otsivad uusi asukohti,” selgitas Aus.
Rungi sõnul võib hetk, millal Greenergy saab teatada mõne suure tegija lisandumisest oma klientide hulka, tulla väga varsti, kuid samas võib see ka aega võtta. Kuna investorite lisandumine andis lisatõuke, siis tegutsetakse Rungi kinnitusel uue energiaga.
“Põnevaid spekulatsioone on kogu aeg olnud. Teinekord on nii, et kus suitsu, seal tuld ei ole, aga mõnikord on,” lausus ta ja lisas, et neilt on tulemas rohkem kui üks tore uudis. “Meie tööstusharu on selline, et kõigepealt muneme ja siis kaagutame”.
Nebiuse sünd on seotud Yandexiga
Nebiuse puhul võib küsimusi tekitada nende seotus Venemaa tehnoloogiaettevõttega Yandex, sest Nebius sündis pärast seda, kui Yandex sattus Venemaa täiemahulise sissetungi tõttu Ukrainasse sanktsioonide alla.
2024. aastal müüs ettevõte oma Venemaa äriüksused ja võttis nimeks Nebius Group, mille peakorter asub Hollandis. Nebiuse juht Arkadi Volož on ühtlasi üks Yandexi asutajaid, kuid praeguseks on ta Venemaa kodakondsusest loobunud.
Rungi märkis, et Nebiuse külge sildistatakse asju, mis ei vasta tõele ja tegu on ilmselt kõige sügavamalt läbipuuritud organisatsiooniga kogu selles ahelas.
“Seetõttu, et nad on kunagi Venemaaga seotud olnud, on nende taak nii suur, et on veel raskem usaldust võita. Ometi on nad selle võitnud Metalt, Microsoftilt, USA More valitsuselt, Nvidialt, New Yorgi börsilt,” lausus ta. “Miks seda sildistamist teha, sellest ma aru ei saa.”
Greenergy on tegutsenud juba kümme aastat, millest esimesed viis tegeleti ettevalmistustega ja edasi on teenust Eesti turule pakutud, aga ka rahvusvahelisele suunale panustatud. Murekohaks on Venemaa naabrus, mis paljudes potentsiaalsetes välisklientides kõhklusi tekitab.
“Samas sai Soome endale kliente sellest maailmast ja on samamoodi Venemaaga naaber (Nebius rajab 2028. aastaks Soomesse ühe Euroopa suurima tehisintellekti andmekeskuse – toim). See on seotud ka tuntuse, usaldusväärsusega, sellega, et sind teatakse ja usaldatakse,” lausus Rungi, kelle sõnul on Greenergy teinud sadu kliendikohtumisi ja nende juures on käinud praktiliselt kõik tehnoloogiaettevõtted, keda turuosalised jahivad.
Kaarel Aus sõnas, et geopoliitika küsimus on läbirääkimistel võimalike koostööpartneritega alati omal kohal, kuid kuna Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liige, maandab see välispartnerite jaoks riske.
Kui mõni rahvusvaheline suurklient õnnestub Eestisse meelitada, läheb edasine klientide leidmine Rungi hinnangul palju lihtsamaks.
“See on gravitatsiooniäri. Kui üks tuleb, tulevad teised järele. Nii see rahvusvahelisel areenil läheb, olen seda mustrit näinud väga paljudel uutel turgudel. Kõigepealt tulevad mingid hullud mehed nagu meie ambitsioonika plaaniga teha midagi sellist, mida justkui ei saa kunagi juhtuda. Kuni tuleb esimene läbimurre ja turg areneb välja,” kirjeldas ta.
Andmekeskused võiks Eesti SKP-sse tõhusa panuse anda
Sunly energiakeskuste arendusjuht on samal arvamusel: piisab, et esimene suur tegija Baltikumis kanda kinnitaks, valideerides selle andmekeskuste asukohana, ja siin regioonis hakkavad tõsisemalt ringi vaatama ka teised, nagu see on juhtunud Skandinaavias ja Soomes.
“Kui ise liialt venitame, kuni Lääne-Euroopa elektrivõrgud jõuavad tarbijate nõudlusele järele, kaotame võimaluse andmekeskusi siia meelitada,” nentis Aus.
Samas tuleb edu raskelt kätte. Rungi tõdes, et teistes riikides tehakse sellistele äridele maksusoodustusi, Eestis on see aga sisuliselt null ning puudub ka tugi siinse ekspordiedendamise süsteemi poolt. Ta märkis, et toetatakse vanu tegijaid, aga uued ei kvalifitseeru ka siis, kui nende ambitsioonid on suured ja kapitali ettevõtmisesse palju paigutatud.
Riigile võiks andmekeskused uue majandusharuna märkimisväärset kasu tuua. Rungi tõi välja, et kui kogu Eesti potentsiaal ära kasutada, tarbides kohapealset elektrit ja väärindades oskusteavet, tähendaks see elektrifirmade täiendava tulu ja andmekeskuste üürituluna aastas miljardeid eurosid, andes Eesti SKP-sse päris tõhusa tüki. Eelduseks on aga, et üldsus seda aktsepteerib.
Rungi hinnangul kiputakse AI-d demoniseerima ja ehkki mõnes kontekstis on selleks ka põhjust, siis süüdistused, nagu oleksid andmekeskused süüdi, et energiat tarbivad, on ülekohtused. Rungi rõhutas, et niisama need energiat ei tarbi – tarve tekib siis, kui inimene pangakaardiga maksab või Netflixist filmi vaatab.
“Nii nagu pole prügimägi süüdi prügi tekkes, vaid inimesed, on see ka digitaalses inforuumis,” tõi ta paralleeli. “Meil on pikk tee minna, et seda esile tuua”.
Ka on andmekeskuste suur veetarve tema sõnul tõsi kuumas kliimas, kuid meie laiuskraadil on külma toota vaja väga vähestel tundidel aastas ning see on Eesti konkurentsieelis.
“Kliima võimaldab teha oluliselt efektiivsemat äri ja kokkuvõttes on see raha,” lausus Rungi.
Aus tõi välja, et praegu Eestis praktiliselt puudub energiamahukas tööstus. Näiteks Norras tarbitakse elektrienergiat elaniku kohta ligi neli korda rohkem kui Eestis ning Rootsis ja Soomes on tarbimine kaks korda suurem.