Tartu Pühade Aleksandrite kirikut on taastatud juba alates 2017. aastast. Avariilises seisus hoone oli juba varisemisohus. Neljapäeval jõuti uute kuplite paigaldamiseni. 

“Üks keerulisemaid hetki oli siis, kui tõsteti seda suurt keskkuppeltorni paika ja kõik hoidsid hinge kinni, et kas ta jõuab ühes tükis kohale. Sel aastal on taastatud ka osa kiriku katusest koos kuppeltornidega, millel on Lapimaa kullaga kaetud ristid,” rääkis preester Kristjan Otsmann.

Uued kuplid on vaid osa restaureerimistöödest ning tellingud ei kao veel niipea, sest oma järge ootavad veel aknad ning peauks.

“Need kuplid sümboliseerivad küünlaleeki. See küünlaleek omakorda sümboliseerib meie taeva poole tõusvaid palveid. Nii et sibulaga on siin ainult visuaalne sarnasus,” sõnas Otsmann.

Restaureerimistöödest annab ülevaate kiriku aiale ülespandud näitus.

“Kuna me vajame nendeks töödeks ka kogukonna abi, siis me mõtlesime, et oleks kena, kui me ka näitaksime, kuhu see raha pandud on,”

Näitus meenutab kiriku ajalugu alates 1914. aastast kuni nõukogudeaegse raamatuhoidla ajani ja kogudusele tagastamiseni 2003. aastal.

Naisson märkis, et tegemist on Tartu ainsa eestikeelse õigeusu kirikuga. 

“Meil on suur soov see kirik taastada, sest tegemist on unikaalse arhitektuuriga. Kahekorruseline ja viie altariga, sellise arhitektuuriga kirikuid ei ole Eestis ega mitte Baltimaades,” sõnas ta.

Karlova pühakoja lugu tutvustav näitus jääb linnarahvale vaatamiseks septembri lõpuni.