Lähiaastatel jääb Eestis tervishoius puudu 200 miljonit eurot. Eelmisel nädalal avaldatud analüüs soovitab arstiabi kättesaadavuse praeguse taseme hoidmiseks mõnd uut maksu. Analüüs toob näiteks, et puuduoleva raha saamiseks tuleks tõsta käibemaksumäära 3,5 protsendipunkti või kahekordistada alkoholi- ja tubakaaktsiisi.
Sikkut märkis, et analüüsis toodud näited on suurusjärgu illustreerimiseks, mitte konkreetsed ettepanekud, millega tema valitsusse läheks.
Tervishoidu raha saamiseks maksude tõstmine on Sikkuti sõnul poliitilise kokkuleppe küsimus. Ta lisas, et valitsus on praegu kokku lepitud maksuettepanekud juba riigikokku viinud ning ühegi täiendava maksu kehtestamise, tõstmise või muutmise kohta praegu kokkulepet ei ole.
“See on see arutelu, mida me aasta lõpus peame, kui nii täiendava rahavajaduse kui ka ettepanekud sisuliste muudatuste osas mina valitsusse aruteluks viin ja seejärel saab konkreetsemaid lahendusi kommenteerida,” ütles ta.
Saatejuht Mirko Ojakivi viitas, et Eesti ühiskond on juba praegustestki maksutõusudest häiritud ning seega pole oodata, et ka tervishoiu rahastamiseks võimalikke maksutõuse paremini vastu võetaks.
Sikkut vastas, et maksutõusud ei peagi kellelegi meeldima, kuid ühiskonda on vaja veenda, et lisaraha muudab tervishoiu paremaks.
“Ega maksutõusud ei peagi kellelegi meeldima. Ja seetõttu ka tervishoiu rahastamise arutelu fookus ei olegi sellel, millist maksu või kuidas tõsta. Küsimus on selles, et tegelikult on meil vaja ju veenda ühiskonda selles, et selle lisarahaga läheb midagi paremaks,” rääkis ta.
“Meil ei ole mõtet panna muutumatusse süsteemi paarisadat miljonit sisse. See, et meil on siis ka maapiirkondades perearstid, -õed olemas, et inimesed saavad nii enda kui ka lapse, lähedase tervisemurede korral abi, et me tegeleme rohkem ennetusega, abi on personaalsem – seda kõike me peame suutma selle lisarahaga teha. Ja kui ei suuda, siis tegelikult polegi seda raha vaja ju,” lisas ta.
Sikkut sõnas, et tervishoiu korraldamiseks parim viis on maksuraha rohkem koguda. Kui lisaraha tervishoiud ei leita, siis praegused probleemid tema sõnul süvenevad.
“Juba praegu inimesed pole ju teenusega rahul – meil on ravijärjekorrad, mure maapiirkondades tervishoiutöötajate leidmisega, ka Tallinna haiglates õdede leidmisega. Kõik need mured võimenduvad, kui lisaraha ei tule,” ütles ta.
“Ja ma arvan, et vaatamata sellele, kui palju kellelegi meeldib maksu maksta, seda, et ma saaksime vajadusel arstiabi, me ju soovime, me saame aru, et rahvastiku vanamisega abivajadus kasvab. Ja ühtegi paremat viisi tervishoiu korraldamiseks, kui seda ühist maksuraha veidi rohkem kokku koguda, tegelikult ei ole,” lisas minister.