Hispaaniat on räsinud mitmendat kevadet erakordne põud, mis läinud aasta-aastalt tõsisemaks. Itaalias sadas aga hiljuti mõne päeva jooksul alla poole aasta vihm, mis tõi kaasa üleujutused.
Remmelgas ütles, et viimaste uuringute järgi on niisugused sündmused sagenenud. Tema sõnul on see tingitud kliimamuutustest.
Remmelgas tõdes, et globaalse temperatuuritõusule ei ole vaatamata rahvusvahelistele kokkulepetele ja seni tehtud pingutustele suudetud pidurit panna. Samas tuleb tema sõnul jätkuvalt kliimamuutuste leevendamisega tegeleda.
“Sellega tuleb tegeleda, sest see, milliseks need mõjud muutuvad ehk kui ulatuslikud sellised sündmused saavad olema, kui sagedased ja intensiivsed, sõltub palju sellest, kui palju globaalne keskmine temperatuur tõuseb. Ja see jällegi sõltub sellest, kui palju me suudame vähendada kasvuhoonegaaside heite õhku paiskamist,” rääkis ta.
“Teiselt poolt tuleb meil tegeleda ka nende mõjudega kohanemise ja mõjude maandamisega. Siin on asju, mida saab ette võtta, aga eks see nõuab kõikidelt valdkondadelt pingutust ja tegevusi. Lõuna pool, kus võib-olla ei olegi need põuad ja kuumapäevad nii esmakordsed ehk seal on olnud selliseid väljakutseid juba pikemat aega, seal neid praktikaid on võib-olla ka rohkem rakendatud. Aga ka seal ekstreemsed ilmastikuolud, mis on aina varasemaks nihkunud, on kaasa toonud uusi väljakutseid. Veepuudus on väga suur probleem,” lisas nõunik.
Äärmuslikel ilmastikuoludel pole Remmelga sõnul vaid otsene mõju konkreetsele piirkonnale, vaid mõjud on kaugemale ulatuvad. Näiteks on Hispaanias Kataloonia põllumajanduspiirkondades olnud mitu suve järjest põud, kuid see võib tema sõnul ka Eestit mõjutada.
“Kui seal toimuvad sellised äärmuslikud sündmused, mis saagikust vähendavad, on ikaldused, siis see mõjutab ka meid, sealset piirkonda, ka sealse majanduse toimimist ehk on seotud otse inimeste sissetulekutega ja sellega, kuidas see stabiilsus seal piirkonnas on ja saab olema. Aga sellega tegeletakse. Kõiki riske on võib-olla keeruline maandada,” rääkis ta.
Muu hulgas võivad pikka aega kestvad probleemid panna kohalike inimeste taluvuse proovile ning nii võivad hakata Eestisse saabuma kliimapagulased.
“See, millised stsenaariumid rakenduvad, sõltub paljuski sellest, kui suur temperatuuritõus meid ees ootab. Selge on see, nagu ka ajaloost oleme näinud, et vesi on see, mis määrab, kus on võimalik elada. Ehk selge on see, et kui veepuudus süveneb, siis mingid piirkonnad muutuvad elamiskõlbmatuks. Need muutused ei saa olema väga kiired, sest mingi maani on võimalik nende muutustega kohaneda, harjuda, sest inimene on sitke, aga kindlasti on taluvuspiir ka seal, kus nii majanduse, toidujulgeoleku vastupanuvõime võib suunata inimesi otsima mugavamat asukohamaad,” selgitas Remmelgas.
Nõunik tõdes, et kuigi kliimamuutused toovad kaasa ka positiivseid ilminguid, on riskid ja määramatus suuremad.
“Meil võib mingis aspektis olla positiivseid mõjusid – võib-olla mõnele meeldivad soojemad talved, sest peab vähem kütma, soojemad suved ja siis ei pea Itaaliasse reisima ja viinamarja saab kasvatada ja võib-olla saab mitu saaki aasta jooksul. Aga sellega tulevad kaasa ka erinevad haigustekitajad nii inimestele kui ka loomadele. Ja võib-olla ka sellele saagile, mida saab mitu korda maha panna, aga ei ole siis kindel, kas seda saaki ka saab hiljem korjata. Ja me ei ela ka isolatsioonis Eestis, me oleme mõjutatud oluliselt sellest, mis mujal toimub. Me oleme ühendatud tarneahelatega, meie toidujulgeolek ei sõltu ainult meist. Ja võib-olla tahame ikkagi ka talvel edasi suusatada,” rääkis Remmelgas.