Tartu Ülikooli muuseum
Tartu Ülikooli muuseum on 1803. aastast tegutsev muuseum, mis keskendub ülikooli ajaloo ja teadusloo säilitamisele, eksponeerimisele ja uurimisele.
Tartu Ülikooli muuseumid said alguse ülikooli taasavamisest Tartus 1802. aastal, kui ülikooli põhikirjas ja eelarves nähti ette õppekabinetid ja -kollektsioonid. Esimesena kasutati muuseumi nimetust 18. aprillil 1803 loodud Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kohta.
Teadusloolise vanavara koondamiseks loodi 6. detsembril 1976. aastal rektori käskkirjaga Tartu Ülikooli ajaloo muuseum. 1979. aastal eraldati muuseumile neli ruumi ülikooli peahoone keldrikorrusel ning 1981. aastast asub muuseum Tartu Ülikooli raamatukogu endistes ruumides Tartu toomkirikus Toomemäel.
1982. aastal rajati muuseumi filiaalina Dmitri Iljitš Uljanovi kortermuuseum. Pärast seda, kui kortermuuseum 1989. aastal suleti, asus samadesse ruumidesse Tudengimuuseum, mis tegutses seal 1997. aastani. 2005. aastal moodustati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist, kunstimuuseumist ja loodusmuuseumist (viimane koosnes endistest Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia muuseumidest) asutus Tartu Ülikooli Muuseumid. 2011. aastal avati muuseumina Tartu tähetorn. 1. jaanuarist 2014 eraldati Loodusmuuseum ning endisest ajaloo muuseumist, Tartu tähetornist ja Tartu Ülikooli kunstimuuseumist sai Tartu Ülikooli muuseum.
Muuseum paikneb Tartu Ülikooli ajaloolises hooneansamblis, mis alates 2016. aastast kannab Euroopa kultuuripärandi märgist kui ainus nii täielikult säilinud valgustusajastu ülikool pargis. 2005. aastal kanti UNESCO maailmapärandisse Tartu tähetorni läbiv Struve geodeetiline kaar.
Muuseumi kogudes on üle 130 000 museaali, millest suur osa on MuISis kättesaadavad.
Muuseumi kujunemine
19. sajandi jooksul arenesid ülikooli õppe- ja teaduskollektsioonid koos vastava teadusharuga, sõltudes kollektsiooni kureeriva professori huvist ja aktiivsusest. Teaduse arenedes hakkasid mõned kollektsioonid tasapisi käibest välja jääma. Suuremad murrangud on olnud seotud teadustöö iseloomu muutumisega ja riigikorra vahetumisega. Kui pärast Eesti riigi iseseisvaks kuulutamist sai Tartu Ülikooli õppekeeleks eesti keel, hakati 1920. aastail looma ka Eesti loodust ja kultuuri kajastavaid kogusid. Pärast Teist maailmasõda, kui Eesti inkorporeeriti Nõukogude Liitu, muutusid iseseisvusaega peegeldavad kogud ideoloogiliselt ebasobivaks, juurdepääsu neile vähendati ja osad kollektsioonid anti üle 1946. aastal loodud ENSV Teaduste akadeemiale. Vanu teadusinstrumente kasutati pragmaatiliselt varuosade saamiseks.
Esimene katse vanavara koondada tehti 1952. aastal, kui Keiserliku Tartu ülikooli 150. aastapäeva tähistamiseks korraldati suur teadusajaloo näitus endises ülikooli kirikus. Pärast näitust jäid kogutud esemed kateedritesse vedelema.1960. aastate alguses hakkasid entusiastid orgaanilise keemia dotsendi Tullio Ilometsa juhtimisel koguma ülikooli hoonetest teadusajalooliselt huvitavaid ja olulisi esemeid. Algul paigutati kogutud seadmed, instrumendid ja õppevahendid ülikooli peahoone pööningule. 1965. aastal peahoones toimunud põleng andis kogumistööle tõsise tagasilöögi, kuid ülikooli pärandi koondamine jätkus. ENSV Teaduste Akadeemiale kuuluva tähetorni idatiivas tegutses 1971–1994 linnamuuseumi filiaal. 1975 rajati Tartu Ülikooli ajaloo komisjon (ülesandega hakata ette valmistama Tartu Ülikooli 350. aastapäeva 1982. aastal) ja 1976. aasta 6. detsembril allkirjastas rektor Arnold Koop ülikooli ajaloo muuseumi asutamise määruse . 1980. aastal avati esimene püsiekspositsioon, mis kajastas ülikooli ajalugu kuni 1918. aastani.
1981. aastal kolis muuseum raamatukogust vabaks jäänud Tartu toomkirikusse, kus jagas ruume ajaloo osakonna ning artiklikogumiku „Skandinaavia kogumik“ koostajatega. 1982 avati Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustuste raames 1. septembril 1982 uus püsinäitus. 1985.–1989. aastani oli muuseum suletud, kui hoonet renoveerisid Poola restauraatorid firmast Budimex. 24. veebruaril 1989 avati uue ekspositsiooni esimene osa ja 30. novembril 1989 valmis emakeelse ülikooli 70. aastapäevaks ülevaatenäitus Tartu Ülikooli ajaloost.
2005.–2014. aastani olid kõik Tartu Ülikooli muuseumid ühendatud üheks asutuseks. Aastail 2005–2011 oli Vana Anatoomikum avatud muuseumi kureeritava näitusekeskonnana ja aastal 2008 algas tähetorni renoveerimine muuseumiks (avati 27. aprillil 2011).
2012 . aastal avati ajaloolises toomkirikus ülikooli varakamber, ja 2013. aastal seati sisse teaduse populariseerimiseks mõeldud Hullu Teadlase kabinet. 2019. aastal avati uus ülevaatenäitus ülikooli ajaloost Mogensterni saalis.
Muuseumi direktorid on olnud aastail 1979–2004 Ela-Heigi Martis, 2005–2010 Reet Mägi ja alates 2010. aastast Mariann Raisma.
Hooned
Pikemalt artiklis Tartu toomkirik
Muuseum paikneb kolmes hoones: ajaloolises toomkirikus, Tartu tähetornis ja Tartu Ülikooli peahoones.
Muuseumi peamaja on 13. sajandil ehitatud Tartu toomkiriku hoone. Kirik on läbinud mitmeid ehitusperioode ja valmis lõplikul kujul 16. sajandil. 16. sajandi teisel poolel, Liivi sõja päevil jäi kirik hoolduseta ja hakkas lagunema. Sellele aitas kaasa tulekahju 1624. aastal. Seoses ülikooli taasavamisega 1802. aastal rekonstrueeriti aastatel 1804–1807 ülikooli esimese arhitekti professor Johann Wilhelm Krause juhtimisel kiriku kooriosa raamatukogu tarbeks. Aastatel 1927–1928 ehitas arhitekt Paul Mielberg ümber ja laiendas trepikoda pikihoone külglöövide kahe võlviku arvel. 1962–1964 asendati kooriosas esimese korruse Krause-aegne puitkonstruktsioon betoonist vahelaega. 1985–1988 teostas Poola firma Budimex muuseumis põhjalikud renoveerimistööd, mille käigus rajati hoonesse ka kaks uut trepikoda.
Toomkiriku renoveeritud tornides asuvad vaateplatvormid, mis on külastajatele avatud alates 2005. aasta suvest.
2016. aastal anti Tartu Ülikooli ajaloolisele hooneansamblile Euroopa kultuuripärandi märgis.
Ekspositsioonid ajaloolises toomkirikus
Tartu Ülikooli muuseumi on koondatud esemeid ja materjale, mida ülikool oma sajanditepikkuse akadeemilise tegevuse vältel on kasutanud. Tartu Ülikooli muuseumis hoitakse kilogramm etaloni.[1]
Hauakast ja Stephanus de Velde hauaplaat
Stephanus de Velde (surnud 1428 või 1438) oli Tartu vaimulik (vikaar), kelle hauaplaat leiti 2008. aastal Tartu toomkiriku põhjalöövi kolmandast ristlöövist ning paigutati 2013. aastal muuseumi fuajeesse. 207x136 cm suurusel hauaplaadil, mille ülemisest vasakust nurgast on tükk puudu, on kujutatud missarüüd ja liturgilist peakatet kandvat meest, kes hoiab oma vasakus käes raamatut. Hauakast hauaplaadi all kaevati välja 2013. aastal ning kuulub tuvastamata isikule, kelle surm dateeritakse mündileidude põhjal 16. sajandi esimesse veerandisse. Hauakasti asukoht altari vahetus läheduses näitab, et sinna maetud keskealine mees pidi kuuluma kõrgema järgu vaimulike hulka.[2] Praegu hauakambris eksponeeritud skelett on koopia.
Valge saal
Muuseumi kolmandal korrusel asuv valge saal on mõeldud konverentside, vastuvõttude, kontsertide, pulmade ning Tartu Ülikooli ja Tartu linna oluliste ürituste korraldamiseks. Saalis on ka lühiülevaade ülikooli ajaloost ning ülikoolile tehtud kingitusi koondav avafond "Kingitud hobuse suhu ei vaadata".
Morgensterni saal
Morgensterni saal on tänaseni kõige paremini säilinud arhitekt Johann Wilhelm Krause aegne ruum. Ruum on saanud nime Tartu Ülikooli raamatukogu esimese direktori ning ülikooli kunstimuuseumi rajaja Karl Morgensterni järgi.
2019. aasta novembris avati saalis rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud näitus "Minu elu ülikool", mis kajastab ülikooli lugu läbi nelja sajandi ja otsib vastust küsimusele, kuidas on Tartu Ülikool mõjutanud meist igaühe elu. Näitusel antakse ülevaade ülikooli kolmest alguspunktist (1632, 1802 ja 1919): kolmest ajahetkest minevikus, mis räägivad nii kõrgkooli kui ka siinse ala ajaloost. Teemadena käsitletakse veel ülikooli rahvusvahelisi kontakte läbi aegade, ülikoolis tegutsenud akadeemilisi organisatsioone, teadussaavutusi, vilistlaste mälestusi ning ka seda, kuidas üliõpilased armastasid veeta oma vaba aega. Näituse sisekujundaja on tunnustatud sisearhitekt Mari Kurismaa.
Hullu Teadlase kabinet
2013. aastal loodud Hullu Teadlase kabinet on Tartu Ülikooli muuseumi viiendal korrusel asuv teemaruum, mille eesmärk on panna nii lapsi kui täiskasvanuid huvituma teadusest ja teaduse tegemisest. Mitmesuguste interaktiivsete leiutiste ja katsetega sisustatud kabinet on koduks Hullu Teadlase tegelaskujule. 2014. aastast toimub Tartu Ülikooli muuseumis igal aastal Hullu Teadlase teaduskonverents. 1.–3. klasside õpilastele mõeldud ürituse eesmärk on anda lastele esmane kogemus teadustöö tegemisel. Parimate uurimuste autorid saavad osaleda kevaditi toimuval teaduskonverentsil, kus kantakse suuliselt ette uurimistöö tulemused ning autasustatakse parimaid noori teadlasi.
Parroti kabinet
Tartu Ülikooli muuseum 7. korrusel asuvas Parroti kabinetis on eksponeeritud muuseumi kogusse kuuluvad füüsikainstrumendid 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest. 19. sajandil taasavatud Tartu Ülikooli esimene rektor Georg Friedrich Parrot seisis Tartu Ülikoolis paljude uute algatuste taga. Üks neist oli füüsikakabineti rajamine, millest kujunes paarikümne aastaga Vene impeeriumi moodsaim õpikeskkond, kus katsetati kõigi toona tuntud loodusnähtustega.
Näitus Parroti kabinetis püüab mitmeid füüsikateemasid seletada lihtsal ja arusaadaval viisil ning eraldi fookuses on elekter, mis oli 19. sajandil uus ja vähetuntud uurimisvaldkond ning köitis väga ka Parrotit. Oma käega saab liikuma panna elektronid, valmistada toimiva elektrimootori, aga ka katsetada soojuspaisumise põhimõtteid ja uurida, mida ikkagi tähendab kaldpinna paradoks.
Valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“
Tartu toomkiriku varemeid valgustab hämarikust aovalgeni valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“. Põhjamaist folkloori, 19. sajandi kunstmuistendit ja nüüdisaegset valgusdisaini ühendav kunstiteos valgustab Tartu toomkiriku müüre igal ööl. Teos on inspireeritud kaunist loost, kus armastajad Koit ja Hämarik kohtuvad vaid kord aastas suvisel pööripäeval, kui öö ja päev saavad üheks.
Päikeseloojanguga süttiv valgus muutub õhtu hämardudes mitu korda. Öösel valgus nõrgeneb, et unetundidel Toomemäe loomi, linde ja muid elanikke mitte segada. Hommikul tervitab valguskunstiteos varaseid Toomemäele saabujaid ja lülitub siis päikesetõusuga päevaks välja.
Tartu Ülikooli muuseumi näituste nimekiri 1981–2019
| Näituse nimi | Koostajad | Aeg | Märkused |
|---|---|---|---|
| Tartu Ülikool 1632–1918 | E. Martis, M. Viiralt, M. Päid, L. Kriis, kujundaja E. Valk-Falk | 1981 | Tartu Ülikooli peahoone keldrikorrusel |
| Tartu Ülikool 1632–1982 | E. Martis M. Viiralt, L. Kriis, M. Päid, S. Üprus, S. Tamul, M. Raudsepp, kujundajad E. Valk-Falk ja Õ. Lepa | 1982 | Esimene püsiekspositsioon Toomel |
| Ülikooli 350. juubeli kingitused | M. Viiralt, L. Kriis | 1982 | |
| Nõukogude rahvaste vennalikus peres | M. Raudsepp | 1982 | Rändnäitus. Eksponeeriti linnas stendidel |
| Tartu teadlaste eksliibrised | M. Päid | 1983 | |
| Prof. E. Karu juubelinäitus | M. Päid | 1983 | |
| Ülikooli hooneid sajandivahetuse piltpostkaartidel | M. Päid | 1983 | |
| Äänisjärve kaljujoonised | S. Tamul | 1983 | |
| O. Soansi infograafiad | S. Tamul | 1983 | |
| Prof. K. Kõrge juubelinäitus | M. Päid | 1983 | |
| Vanu mõõteriistu muuseumi kogudes | S. Karis | 1983 | |
| Tartu Ülikooli osa rahvuslikus liikumises | E. Martis | 1983 | Rändnäitus. Eksponeeriti Stockholmi Ülikoolis |
| Laboratoorne klaas | M. Raudsepp, S. Karis | 1984 | |
| Tartu Ülikooli õigusteaduskonna juubelinäitus | M. Viiralt | 1984 | |
| Ülikooli kollektiivi liikmed teises maailmasõjas | M. Viiralt, S. Karis, E. Martis | 1984 | |
| Prof. E. Laugaste juubelinäitus | M. Viiralt | 1984 | |
| Kunstiinstituudi üliõpilaste tööde näitus | S. Karis | 1984 | |
| 40 aastat ülikooli taasavamisest | S. Karis, S. Tamul, M. Viiralt | 1984 | |
| 110 aastat D. Uljanovi sünnist | A. Paukson | 1984 | |
| 100 aastat prof. A. Valdese sünnist | M. Päid | 1984 | |
| 40 aastat TRÜ toimetisi | S. Karis | 1984 | |
| 125 aastat spektroskoopiat | M. Viiralt | 1984 | |
| Tartu Ülikool 350 | 1984 | Rändnäitus. Eksponeeriti Kohtla-Järvel | |
| Fototehnika ajaloost | S. Karis, L. Kriis, M. Raudsepp | 1985 | |
| TRÜ Naiskoori juubelinäitus | M. Viiralt | 1985 | |
| Prof. P. Ariste juubelinäitus | S. Karis, M. Raudmäe | 1985 | |
| Prof. D. Rootsmäe ja J. Vilipi juubelinäitus | M. Raudsepp | 1985 | |
| Dots. J. Reineti juubelinäitus | M. Raudsepp | 1985 | |
| Soome humanitaarteadlasi Tartu Ülikoolis | E. Martis, M. Viiralt | 1985 | |
| Prof. W. Andersoni juubelinäitus | M. Viiralt | 1985 | |
| Prof. C. Ledebouri juubelinäitus | M. Raudsepp | 1985 | |
| Tartu Ülikool 1632–1918 | E. Martis, M. Viiralt, S. Karis, M. Päid, M. Raudsepp, S. Tamul | 1986 | Rändnäitus |
| TRÜ X viistaastakul | M. Raudsepp, M. Viiralt, M. Päid | 1986 | Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli hoonetes |
| Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum 10 | Muuseumi kollektiiv | 1986 | Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli klubis |
| Tartu Ülikool 1632–1989 | E. Martis, M. Viiralt, L. Kriis, S. Üprus, S. Karis, S. Tamul, M. Raudsepp, kujundajad E. Valk-Falk ja Õ. Lepa | 1989 | Püsiekspositsioon |
| Kingitusi ülikooli juubeliteks | L. Kriis | 1989 | |
| Ülikoolide medaleid kogu maailmast | L. Kriis, M. Viiralt | 1989 | |
| Lektiinide uurija prof. Peter Stillmark | S. Tamul | 1989 | |
| 70 aastat eestikeelset ülikooli | M. Viiralt, M. Raudsepp | 1989 | Rändnäitus. Eksponeeriti Toompeal Eesti NSV Ülemnõukogus |
| Tartu Ülikool läbi kolme sajandi | S. Tamul | 1989 | Rändnäitus. Eksponeeriti Vanemuise kontserdisaalis |
| Rootsi teadlaste osa eesti rahvusteaduste arengus 1920–1940 | E. Martis | 1989 | Rändnäitus. Eksponeeriti Stockholmi Ülikoolis |
| Eesti Vabariigi aegsete rektorite ja väljapaistvate teadlaste portreed | S. Tamul | 1989 | Rändnäitus. Eksponeeriti TRÜ rektoraadis |
| Tartu Ülikool ja Vabadussõda 1918–1920 | M. Viiralt, S. Tamul, T. Lõbu | 1990, 1998 | Hiljem rändnäitusena Paide Koduloomuuseumis, 1999. aastal Valgas ja Kärdlas. |
| Kaalud muuseumi kogudes | L. Kriis | 1990 | |
| Prof. J. Vilip 120 | M. Raudsepp | 1990 | |
| Prof. D. A. Petzold 180 | M. Viiralt | 1990 | |
| Prof. N. Pirogov 180 | M. Viiralt | 1990 | |
| 125 aastat pidevaid meteoroloogilisi vaatlusi Tartu Ülikoolis | L. Kriis, E. Kõiv | 1990 | |
| Prof. A. Th. v. Middendorff 175 | M. Raudsepp | 1990 | |
| Promotsioonid Uppsala Ülikoolis | T. Lõbu | 1990 | |
| Tartu üliõpilaskond XIX sajandi 80. aastatel | T. Lõbu | 1991 | |
| Juuniküüditamine ja Tartu Ülikool | S. Tamul, T. Lõbu | 1991 | |
| Gustav Ewers 1779–1830. Elu ja tegevus | S. Tamul | 1991 | |
| Rootsi-Eesti-Läti arhiivinduse ühisnäitus | S. Tamul, M. Viiralt | 1991 | |
| 150 aastat August Rauberi sünnist | M. Viiralt | 1991 | |
| Eesti teadlased väljaspool kodumaad | M. Viiralt, S. Tamul | 1991 | |
| Geodeetilised mõõteriistad muuseumi kogudes | E. Kõiv | 1991 | |
| K. E. v. Baeri mälestusnäitus | M. Raudsepp | 1992 | |
| Gustav II Adolf ja Eesti | M. Viiralt, S. Tamul, E. Martis | 1992 | |
| Soome ja Rootsi teadlased ning akadeemilised ühingud Tartus Eesti Vabariigi päevil | S. Tamul, M. Viiralt | 1992 | |
| Ravimtaimed meie elus. Farmaatsiakateedri ajaloost | S. Tamul, M. Viiralt | 1992 | |
| Fotograafia ajaloost II | L. Kriis, E. Kõiv | 1992 | |
| Baltisaksa korporatsioonid ülikoolis 1802–1939 | M. Viiralt, S. Tamul | 1992 | |
| Prof. G. Rägo 100 | M. Viiralt | 1992 | |
| Prof. U. Karell 100 | M. Viiralt, S. Tamul | 1992 | |
| Tartu Ülikooli kasvandikud Eesti riigi loomisel | M. Viiralt, U. Arukaevu | 1993 | |
| Tartu Ülikool teadussillana ida ja lääne vahel | M. Viiralt, S. Tamul | 1993 | |
| W. Struwe ja J. Mädler 200 | E. Kõiv, L. Kriis, S. Tamul | 1993 | |
| Prof. A. Vaga 100 | M. Viiralt | 1993 | |
| Prof. A. Kask 90 | M. Viiralt | 1993 | |
| Soome laht ühendab ja eraldab | M. Viiralt, S. Tamul | 1993 | Ühisnäitus Helsingi Linnaarhiivi ja Eesti Riigiarhiiviga |
| Tulmenäitus | L. Kriis, E. Kõiv | 1993 | |
| Vita academica, vita Feminae. Tartu Ülikooli väljapaistvad naised läbi sajandite | M. Viiralt, S. Tamul | 1994 | |
| Impeeriumiülikoolist rahvusülikooliks | M. Viiralt, S. Tamul | 1994–1999 | Hiljem ka rändnäitus. 1995. aastal eksponeeriti Järvamaa Muuseumis; 1996. aastal Saaremaal ja Pärnus; 1997. aastal Narvas; 1998. aastal Jõhvis, Türil ja Haapsalus; 1999. aastal Narvas. |
| Tartu Ülikooli Joonistuskool 1803–1891 | M. Viiralt | 1994 | |
| 100 aastat Tartu füsioloogide A. Schmidti ja Fr. Bidderi surmast | M. Viiralt | 1994 | |
| Prof. N. Kuznetsov 130 | M. Raudsepp | 1994 | |
| Al. v. Humboldt Tartus | S. Tamul | 1994 | |
| Elektrilisi mõõteriistu – galvanomeetreid ja ampermeetreid muuseumi kogudes | L. Kriis, E. Kõiv, T. Pung | 1994 | |
| Tartu Ülikooli Naistekliinik 190 | M. Viiralt | 1994 | |
| 120 aastat Oskar Danieli sünnist | M. Viiralt | 1994 | |
| Gaudeamus läbi aegade. Üliõpilaslaulupidude ajaloost | M. Viiralt, S. Tamul | 1995 | |
| Röntgen 100. Röntgenikiirte ajaloost | L. Kriis, T. Pung, E. Kõiv | 1995 | |
| Prof. P. Ariste 90 | M. Viiralt | 1995 | |
| Prof. Joh. Wiedemann 175 | M. Viiralt | 1995 | |
| Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut 100 M. Viiralt | 1995 | ||
| Prof. Joh. Vilip 100 | M. Raudsepp | 1995 | |
| Prof. Fr. Berg 150 | M. Raudsepp | 1995 | |
| Annetusi saksa korporatsioonidelt välismaalt. Tulmenäitus | L. Kriis | 1995 | |
| Gaudeamus läbi aegade | 1995 | Rändnäitus. Eksponeeriti Riia Ülikoolis. | |
| Tartu Ülikooli osa eesti muusikakultuuri arengus | 1995 | Rändnäitus. Eksponeeriti Tartu koolides | |
| 30 aastat ülikooli peahoone põlengust | 1995 | Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli peahoones | |
| Röntgen 100. Fondinäitus | 1995 | Rändnäitus. Eksponeeriti Würzburgi Ülikoolis. | |
| Tartu Ülikooli arstiteaduskond teadussillana ida ja lääne vahel | M. Viiralt | 1996–1998 | Hiljem rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Pärnus ja Kuressaares |
| Prof. A. I. v. Oettingen 160 | T. Pung, M. Viiralt | 1996 | |
| Raadiolained 100. Raadio ajaloost | T. Pung, E. Kõiv, L. Kriis | 1996 | |
| Tartu Ülikooli dirigent Alo Ritsing 60 | M. Viiralt | 1996 | |
| Tartu linn ja ülikool vanadel piltpostkaartidel | M. Melts | 1996 | |
| Kirjaniku ja ülikooli õppejõu Gustav Suitsu memoriaaltuba | M. Viiralt | 1996 | |
| Jaani kiriku skulptuurid | K. Alttoa | 1996 | |
| XIX sajandi teadusaparatuuri väljapanek | T. Pung | 1996 | Rändnäitus. Eksponeeriti teadusmessil “Innovaatika 96” |
| Carl Claus 200 | L. Kriis | 1996 | Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli raamatukogus |
| Dots. T. Ilmets 75 | M. Viiralt | 1996 | Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli raamatukogus |
| Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ajalugu | M. Viiralt | 1996 | Rändnäitus. Eksponeeritud Tallinna Tervishoiumuuseumis |
| Prof.-d J. Lotman ja Z. Mintz, elu ja tegevus. | M. Viiralt | 1997 | Vene keele kateedri juubelinäitus |
| Prof. K. R. Kuppferi mälestusnäitus | K. Kalling | 1997 | |
| “Õlut armastame kõik...” Õlle valmistamise ajaloost ja üliõpilastraditsioonidest | M. Viiralt, S. Karis, T. Lõbu, E. Martis | 1997 | |
| Annetusi muuseumile. Fondinäitus | M. Viiralt | 1997 | |
| Loodusteaduslikke kollektsioone muuseumis. Fondinäitus | L. Kriis | 1997 | |
| Prof. J. Aul 100. Eesti antropoloogia ajaloost | K. Kalling | 1997 | |
| Ülikool filatelisti pilguga | M. Viiralt | 1997 | |
| Tartu Ülikool Pärnus | T. Lõbu | 1997 | Rändnäitus. Eksponeeriti Pärnus |
| Akadeemilise Meeskoori juubelinäitus | M. Viiralt | 1997 | Rändnäitus. Eksponeeriti Tartu ülikooli peahoones. |
| Forestalia meeskoor 25 | M. Viiralt | 1997 | Rändnäitus. Eksponeeriti Tallinnas |
| Tartu Ülikool ja Rootsi | T. Lõbu | 1997–1998 | Rändnäitus. Eksponeeriti Rootsi Kuningriigis. 1998. aastal üleval Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Toomel. |
| Tartu Ülikool ja Läti | M. Viiralt | 1997–1998 | Rändnäitus. Eksponeeriti Läti Vabariigis. 1998. aastal üleval Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Toomel. |
| “Professor olen ma...”. Üliõpilaste joonistatud kariaktuurid ja šaržid oma õppejõududest | 1998 | Näitus üleval vaid volbriööl | |
| Tere, pliiats! Näitus pliiatsi ajaloost. | M. Viiralt, S. Karis, T. Lõbu | 1998, 2000 | Näitusele lisandus laste joonistuste näitus ülikooli hoonetest. 2000. aastal muudeti internetinäituseks. |
| Tartu Ülikool juudi kultuuriloos | K. Kalling | 1998 | |
| Surnud õpetavad elavaid. | K. Kalling | 1998 | Näitus paleopatoloogiast |
| Kaalud ja mõõdud. | T. Pung, L. Kriis | 1998, 2000 | Fondinäitus. 2000. aastal muudeti internetinäituseks. |
| Tartu Ülikool stagnatsiooniköidikuis | M. Viiralt, T. Lõbu | 1998–1999 | |
| Prof. Elmar Leppik 100. | M. Viiralt | 1998 | |
| Gaudeamus läbi aegade | 1998–1999 | Rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Türil; 1999. aastal Vilniuses. | |
| Elu võluketastel. Kino ajaloost | M. Viiralt, T. Pung, L. Kriis, kujundaja K. Mikli | 1998–2001 | Rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Narvas; 1999. aastal Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis toomemäel; 2001. aastal Järvamaa muuseumis. 1999. aastast ka internetinäitus. |
| Tartu Ülikooli peahoone – akadeemilise hariduse sümbol | 1998–1999 | Rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Tallinnas; 1999. aastal Võrus, Pärnus, Türil, Kärdlas, Narvas, Jõhvis ja Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Toomemäel. | |
| Kes võib ilma uskuda... Ajaloolised ilmavaatlusriistad | T. Pung, L. Kriis | 1999 | 1999. aastast ka internetinäitus. |
| Ülikoolilt ühiskonnale. Ülikooli teadussaavutused praktikas | M. Viiralt | 1999 | |
| Dots. V. Kalnin 70. | M. Viiralt, K. Kalling | 1999 | |
| Ch. Darwin ja ta aeg. | K. Kalling | 1999 | Rändnäitus. Eksponeeriti teaduskeskuse Ahhaa näitusel Tartus |
| Urho Kalevi Kekkonen ja Tartu | H. Sepp | 2000 | |
| Ex ovo omnia – kõik on muna. Antropoloogianäitus | K. Kalling | 2000 | |
| Prof. J. Vilip 130. | M. Viiralt, T Pung | 2000 | |
| Kiviriigi lummuses. Geoloogiaharuldusi | M. Viiralt, kujundaja K. Mikli | 2000 | |
| Narkootikumid – tänan, ei! Narkootikumide olemus, nendega kaasnevad sotsiaalsed ja tervisprobleemid | T. Lõbu, M. Viiralt, kujundaja K. Mikli | 2000 | 2001. aastal rändnäitusena Türil, Paides, Võrus. |
| Prof. L. Puusepp 125. | K. Kalling | 2000 | |
| Prof. J. Tehver. Isikunäitus | M. Viiralt | 2000 | |
| Medaleid muuseumi kappidest | T. Lõbu | 2001 | Fondinäitus |
| Surimaskide lood | K. Kalling, kujundaja K. Mikli | 2001 | |
| Anatoomikumide narratiive | L. Kriis, V. Lell, T. Pung, kujundaja K. Mikli | 2001 | Fondinäitus. Vana ja uue anatoomikumi tühjakskolimisel muuseumisse antud teadus- ja õppevahendid. |
| Momente Arstide Liidu kujunemisloost | M. Viiralt | 2001 | |
| “Aeg tagasi vaadata”. Prof. V. Masingu mälestusnäitus | M. Viiralt, kujundaja K. Mikli | 2001 | |
| Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum 25. Ülevaade muuseumi ajaloost | 2001 | ||
| Momente Eesti Arstide Liidu kujunemisloost | M. Viiralt, kujundaja K. Mikli | 2001 | Rändnäitus. Eksponeeriti Võru haiglas |
| August Rauber 160 | K. Kalling | 2001 | |
| Elise Käer-Kingisepp 100 | K. Kalling | 2001 | |
| Tartu Ülikool ja Eesti | K. Kalling, T. Lõbu, M. Viiralt, kujundajad M. Tang ja E. Kittus | 2002 | |
| Sõda söödikutega | K. Kalling | 2002 | Näitus pestitsiidide mõjust elusloodusele |
| Ettevaatust mürk! | R. Sõukand, kujundaja K. Mikli | 2002 | Ennetusnäitus mürgituse vältimiseks |
| Ühe leiutise lugu | M. Viiralt, kujundaja M. Sakson | 2002 | Kirjutusmasinate ajalugu ja levik ülikoolis |
| Miks mina? | R. Sõukand, kujundaja M. Sakson | 2002 | Keskkonnateemaline näitus |
| Tartu Ülikooli juubelimedalid ja –rahad | T. Lõbu | 2002 | |
| Tartu Ülikooli juubelikingitused | M. Viiralt | 2002 | |
| Otsin õnne. Richard Ritsing 100 | V. Lell, T. Lõbu, kujundaja M. Sakson | 2003; 2006–2007 | 2006. aastal eksponeeriti rändnäitusena Lääne-Virumaa Keskraamatukogus ning 2007. aastal Narva muuseumis. |
| 200 aastat eesti keele õpet ülikoolis | M. Viiralt, kujundaja M. Sakson | 2003 | |
| Taevas ja maa | L. Kriis, T. Pung, kujundaja M. Tuuling | 2003 | Astronoomia- ja geodeesiariistu Tartu tähetornist |
| Herba. Eesti rahvameditsiini ravimtaimed | R. Sõukand, kujundaja M. Sakson | 2003 | |
| Ahistav vabadus. Õpilaste kunstitööd AIDS-i teemal | M. Viiralt, kujundaja M. Sakson | 2003 | Ühisprojekt Eesti Tervishoiumuuseumiga |
| Elu enne elu | M. Viiralt, kujundaja M. sakson | 2003 | Anatoomiaalaseid õppevahendeid tutvustav näitus |
| Wilhelm Ostvald 100 | L. Kriis, L. Leppik | 2003 | |
| Mihkel Kask 100 | M. Viiralt, kujundaja M. Sakson | 2003 | |
| Põlvkondade side | L. Leppik, kujundaja M. Sakson | 2004 | Näitus üliõpilaskorporatsioonidest |
| Vanast Tiigist Raatuseni | T. Lõbu, kujundaja M. Sakson | 2004 | Näitus üliõpilasühiselamutest |
| Tartu Ülikooli rektorite galerii | E. Martis, M. viiralt, kujundaja M. Sakson | 2004 | |
| Ülevaatenäitus farmaatsia ajaloost Tartu Ülikoolis | L. Kriis, kujundaja M. Sakson | 2005 | |
| Tartu Ülikooli aastapäevadele pühendatud trükised | R. Mägi | 2005 | Ülikooli taasavamise 200. aastapäevale pühendatud raamatu esitlusega seotud väljapanek. Koostatud koostöös ülikooli raamatukoguga. |
| Rännak ajas | M. Viiralt, kujundaja M. Sakson | 2005 | Näitus Eesti ülikooli tekkeloost. Hiljem rändnäitus. |
| Maapõue peidetud saladused | U. Paloveer, kujundaja M. Sakson | 2005 | Näitus arheoloogiast ja arheoloogia õppimise ja õpetamise ning uurimise ajaloost Tartu Ülikoolis |
| Kuue samba kutse | L. Leppik, kujundaja M. Tang | 2005–2006 | Pühendatud 100 aasta möödumisele naiste tulekust ülikooli. 2006. aastal eksponeeriti Kuressaare Kultuurikeskuses, Võrumaa Keskraamatukogus ja Tartu Ülikooli Türi Kolledžis |
| Vana anatoomikum 200 | M. Viiralt, kujundaja M. Sakson | 2005–2011 | Eksponeeriti vanas anatoomikumis. Näitust uuendati 2011. aastal. |
| Jaan Reinet 100 | T. Pung, kunstnik M. Sakson | 2005 | |
| 1905. aasta ja Tartu | L. Leppik koos Tartu Ülikooli ajalootudengitega | 2005 | Eksponeeriti Eesti Ajalooarhiivis |
| Püsiekspositsioon toomkiriku tornides | T. Lõbu, kujundaja M. Sakson | 2005 | |
| Kromatograafia ja elektroforeesi ajaloost | H. Hagu, L. Kriis, kujundaja M. Sakson | 2006 | |
| Raudtee ja ülikool. 130 aastat raudtee jõudmisest Tartusse | V. Lell, kujundaja M. Sakson | 2006 | Hiljem eksponeeriti rändnäitusena Eesti Raudteemuuseumis Haapsalus |
| 200 aastat ümbermaailmareisist Adam Johann von Krusensterni juhtimisel | T. Lõbu, kujundaja M. Sakson | 2006–2010 | Rändnäitusena Kiltsi Põhikoolis, Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis, Eesti Põllumajandusmuuseumis, Muhu muuseumis, Sõru muuseumis Hiiumaal, Mahtra Muuseumis |
| Väljapanek näitus-vaatemängule “Kalevite maa” | Urmet Paloveer | 2006 | Rändnäitus. Eksponeeritud Tallinna Linnahallis |
| Tartu Akadeemiline Meeskoor 95 | Ants Nilson (TAM), T. Lõbu, kujundaja M. Sakson | 2007 | |
| Vaimuelust XVII sajandi Liivimaal | L. Leppik, kujundaja M. Roosi | 2007–2008 | 2008. aastal rändnäitusena Rõngu ning Kambja koolides |
| Tartu Ülikool 375 | T. Lõbu, kujundaja M. Sakson | 2007–2008 | Hiljem rändnäitusena Lääne-Virumaal, Viljandis, Võrus, Pärnus, Järvamaal, Tallinnas, Tartus, Türi kolledžis. |
| Kingitused Tartu Ülikooli 375. aastapäevaks | T. Lõbu, kujundaja M. Sakson | 2007 | |
| “EÜE betoneerib Eestimaad”. Näitus Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevast | T. Lõbu, kujundaja M. Sakson | 2008 | |
| Tervise kaitsel | T. Lõbu, kujundaja M. Sakson | 2008–2010; 2013 | Näitus Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi ajaloost ja hügieenikute osast Tartu linna sanitaarolude uurimisel ning eestlaste hügieeniharjumuste kujundamisel. Rändnäitusena 2010. aastal Eesti Tervishoiu Muuseumis. 2013. aastal Tartu Kiirabis |
| Tartu Muinsuskaitsepäevad 14.–17. aprill 1988 | T. Ilomets | 2008; 2016 | |
| Eesti Teaduste Akadeemia 70 aastat | V. Lell, L. Leppik | 2008 | Väljapanek muuseumi korraldatud teaduspäeval ning hiljem Tallinnas rahvusraamatukogus. |
| Uppsala-Tartu sidemed – vaatmik ja vitriin esemetega | V. Valder, V. Lell. Kujundus Tartu Ülikooli multimeedia osakond | 2008 | Eksponeeriti Tartu Linnamuuseumis Uppsala-Tartu sõpruspäevadel. |
| Struveta poleks satelliittelevisiooni | L. Leppik, U. Paloveer, V. Valder, kujundaja M. Sakson | 2009 | Näitus oli pühendatud rahvusvahelisele astronoomia aastale. |
| Eesti ülikool 1919–2009 | T. Lõbu, K. Kalling. kujundaja M. Sakson | 2009 | |
| Näitusinstallatsioon Ararati vallutamine | E. Tammiksaar, A. Kull, kujundaja M. Sakson | 2009 | |
| Palume Teid... | V. Lell, kujundas Tartu Ülikooli multimeediakeskus | 2009–2010 | Põhines muuseumi arhiivkogus leiduvatel kutsetel. Hiljem rändnäitusena Narva Kolledžis, Pärnu Kolledžis, Türi Kolledžis ja Viljandi Kolledžis. |
| Indrek Ilometsa annetused muuseumile | V. Lell, T. Lõbu | 2009 | |
| Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi esimene eksponaat – piip 19. sajandist | 2009 | Näitus oli üleval rahvusvahelise muuseumiöö ajal | |
| Pool sajandit arvutit Tartu ülikoolis 1959–2009 | U. Paloveer | 2009–2010 | Eksponeeriti Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna hoones |
| Posterväljapanek Tartu Ülikooli teadusrakendustest | T. Lõbu, kujundaja M. Sakson | 2009 | Eksponeeriti Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi hoones |
| Fotonäitus ülikooli ajaloost | L. Leppik | 2009 | Eksponeeriti 1. detsembril Vanemuise kontserdimajas |
| Tõus Araratile 180 aastat hiljem. Jaan Künnapi fotonäitus | E. Tammiksaar, J. Künnap, kujundaja M. Sakson | 2010 | Alates 2010. aasta veebruarist ka virtuaalnäitus. |
| Poola president Wladislaw Raczkiewicz 125 | 2010 | Väljapanek samanimelisele teaduspäevale | |
| 90 aasta Emakeele Seltsi | Emakeele Selts | 2010 | |
| Taavet Rootsmäe 125 | 2010 | Väljapanek samanimelisele teaduspäevale | |
| Teine koht | M. Tuuling | 2010 | Maris Tuulingu maalinäitus |
| Alkeemiast keemiani. Ajalooline laboriklaas | T. Lõbu, S. Sisask, M. Sakson, T. Ilomets, M. Tuuling | 2010 | Alates 2010. aasta septembrist ka virtuaalnäitus. |
| Nikolai Pirogov 200 | 2010 | Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevade väljapanek | |
| Irene Maaroos 100 | T. Lõbu | 2010 | Väljapanek samanimelisele mälestuspäevale |
| Eestiga seotud teadlaste nimed maailmakaardil | T. Lõbu, E. Tammiksaar | 2010 | Virtuaalnäitus. |
| Tartu Ülikooli rektorite, doktorite ja akadeemikute klavereid | Koostöös Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumiga | 2011 | |
| Maailmanimega pianiste Eestis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul | Koostöös Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumiga | 2011 | |
| Farmaatsiaprofessor N. Dragendorffi 175. sünniaastapäevale pühendatud teaduspäeva väljapanek | 2011 | ||
| Balti kubermangudes toimunud esimese rahvaloenduse 130. aastapäevale pühendatud teaduspäeva väljapanek | 2011 | ||
| Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed: Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja keskaja piirilt | M. Lõhmus, T. Jonuks, T. Lõbu, M. Raisma, kujundajad L. Unt ja K. Rohumaa | 2011–2013 | Koostöös Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudiga. 2012. aastal rändnäitusena Eesti Ajaloomuuseumis, Hiiumaa Muuseumis ja Võrumaa Muuseumis |
| Moodne tudeng. Oh ajad, oh kombed! | T. Lõbu, kujundajad M. Sakson ja A. Kull | 2011–2012 | |
| Tartu Ülikool läbi sajandite | T. Lõbu, kujundaja M. Sakson | 2011 | Rändnäitus Helsingi Eesti Majas |
| Tartu Ülikooli lugu | L. Leppik, kujundaja T. Jürna | 2012– | |
| Nn tulnuka vitriin muuseumi fuajees | 2011– | Vitriinis eksponeeritakse uusi või tähtpäevadega seotud museaale | |
| Ülikooli varakamber | kujundus: KAOS Arhitektid (M. Argus, M. Aule) | 2012–2017, 2018– | Sisu uuendatud 2018. aastal seoses rahvusülikooli 100. aastapäevaga |
| Staatika ja dünaamika dramaatiline duell. Filmi- ja fototarbeid Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kogudest | T. Lõbu, kujundaja M. Sakson | 2012 | |
| Korp! Fraternitas Estica 105. aastapäeva näitus | 2012 | ||
| Eesti muuseumide meened | 2012 | ||
| Maadeuurija H. Walteri büst ja kiviklibu Ida-Siberi saartelt | 2012 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Rektor G. Fr. Parroti portsigar | 2012 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Ülikooli hooned | M. Truman | 2012– | Filmiprogramm muuseumi fuajees |
| Prof. A. Tamme juubeliga kaasnev väljapanek | 2012 | ||
| Hullu Teadlase kabinet | V. Annus, K. Kasterpalu, M. Raisma, T. Lõbu, kujundaja M. Sakson; Uuendamisel osalesid K. Palginõmm, M. Rääsk, A. Pindis, K.-L. Koovit, A. Puusepp | 2013– | Püsiekspositsioon. Uuendatud 2016. aastal |
| Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis | V. Valder, L. Leppik, J. Laidla, K. Tinn, kujundajad Tea Tammelaan ja M. Kadarik | 2013–2015 | Koostöös TTÜ muuseumiga. 2014. aastast rändnäitusena Pärnu loodusmajas; 2015. aastast Tartu Observatooriumis |
| Fotod ellu! | T. Lõbu, V. Lell, A. Tammiste, kujundaja M. Sakson | 2013 | |
| Kellu ja kitarriga. Eesti üliõpilasmaleva töösuved | Koostöös Eesti Rahva Muuseumiga. Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi poolne kuraator T. Lõbu | 2013–2015 | Avatud Pärnu Muuseumis, 2014. aastat Eesti Rahva muuseumis; 2015. aastast TTÜ muuseumis. |
| Spikripintsak 1970-80ad a. | 2013 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Vesivann “Pharm. Institut zu Dorpat 1844” | 2013 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Keskaegne hauakamber ja Stephanus de Velde hauaplaat | M. Raisma, T. Vint, M. Sakson | 2013– | Muuseumi fuajees |
| Pea ASI: maailm õlgadel | T. Lõbu, K. Kalling, kujundus OÜ Ruumilabor (A. Labi, J. Roos), graafiline kujundus T. Aule | 2014–2015 | 2017. aastast Pauls Stradinsi meditsiiniajaloo muuseumis Riias |
| Valmistatud Tartus | J. Laidla, L. Leppik, L. Kriis, kujundaja A. Arus | 2014–2015 | |
| Looduse mõistmise kunst | M. Rääsk, L. Leppik, kujundaja M. Sakson | 2014–2015 | |
| Foucault’ pendel | M. Rääsk, H. Voolaid, M. Anso, M. Fischer, M. Laan, H. Kruuv, kujundaja I. Kruuv | 2014– | Muuseumi fuajees. |
| Meditsiiniajaloo õppevahendid | S. Sisask, M. Tuuling | 2014 | Koostöös haridusteaduskonnaga Tartu Ülikooli haridus-uuenduskeskuses |
| Tartu Ülikooli keemiaosakonnas 1960. aastatel valminud gaaside puhastamise seade | 2014 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Prof. Jüri Uluotsale omistatud Valgetähe I klassi teenetemärk (1936) | 2014 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Perekond Oettingenidele kuulunud armulaualinik (1845) | 2014 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Vesivann – mälestusese iseseisva farmaatsia instituudi asutamisest Tartu Ülikoolis (1844) | 2014 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Parem hoida kui ohata | T. Lõbu, K. Kalling, kujundaja M. Sakson | 2015 | Tervishoiuplakatite näitus Tartu Ülikooli kliinikumis. |
| Imeravi vahendeid möödanikust: hapnikuandja ja Radio-hüpnootiline kristall | 2015 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Varased diagnoosimisevahendid: stetoskoop, koputluse plaat ja refleksihaamer | 2015 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Avakogu: Kingitud hobuse suhu ei vaadata | V. Lell, T. Lõbu, T. Vint, M. Meus, A. Pindis, A. Puusepp, A. Kuld, kujundaja J. Liiv | 2015– | |
| Hullu Teadlase maailma mõõtmise jaam | A. Pindis, M. Rääsk, S. Sisask, T. Lõbu, M. Tuuling | 2015–2016 | Tartu tähetornis |
| Maailma mõõtmine | M. Rääsk, T. Lõbu, K. Kalda, P. Põder | 2016–2018 | |
| Maailma mõõtmine ja satelliitnäitused | M. Rääsk, K. Tiideberg, J. Laidla | 2016 | Küüni tänava näitusekeskkonnas |
| Taskumikroskoop vutlaris Erich Kuke kogust | 2016 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Tullio Ilometsa prepareeritud rästikunahk | 2016 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Arnold Koobi portreebüst | 2016 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Toomkiriku hiilgus | K. Palginõmm, T. Vint, M. Malve, R. Rammo, L. Saag, K. Tambets | 2017–2018 | |
| Maali lahkamine. G. F. Parroti portree | I. Sahk, kujundaja M. Liplap | 2017 | Eksponeeritud vanas anatoomikumis |
| Mõistatuslik elekter | M. Rääsk, H. Voolaid, R. Sarv, kujundaja E. Urm | 2017– | |
| Pane vaim valmis! Tartu ülikooli sada nägu | Fotograaf B. Püve, kujundaja M. Roosi, projektijuhid K. Kalda, M. Raisma, M. Rääsk | 2017– | Rändnäitus Tartu Ülikooli peahoones, Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis, Lossi 36 õppehoones, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Physicumis, Vanemuise 46 õppehoones, Tartu Ülikooli raamatukogus, Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis. Alates 2019 sügisest püsivalt Tartu Ülikooli muuseumi peatrepikojas. |
| Kivid inimese seest | 2017 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Kuritöö ja karistus | M. Rääsk, K.-L. Koovit, kunstnik M. Meeru | 2018–2019 | |
| Lauakalender 1947. aastast | 2018 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Koorijuht Richard Ritsingule kuulunud aumärgid | 2018 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Karl Laaguse portsigar | 2018 | Nn tulnuka vitriinis | |
| Ideaalide Eesti | M. Rääsk, M. Hämäläinen, kunstnik E. Urm | 2019–2021 | valminud rahvusülikooli 100. aastapäeva tähistamise raames |
| Need olulised asjad | V. Lell, K. Lupkin, T. Lõbu, M. Tuuling, T. Vint | 2019 | Vilistlaspäeva kogumiskampaania raames toodud esemetest. Näitus eksponeeriti toomkiriku 2. korrusel asuvas seminariruumis. |
| Toomemäe ja toomkiriku väliekspositsioon | M. Raisma, Exporabbit | 2019– | Toomkiriku ümbruses |
| Kultuuride kohtumispaik – Tartu | J. Laidla, L. Leppik, M. Raisma, Exporabbit | 2019– | Toomemäel |
| Ülikool ja Tartu | M. Raisma, K. Kalda, J. Anderson, T. Kreegipuu, L. Leppik, T. Lõbu, K. Tiideberg, Exporabbit | 2019– | Tartu Ülikooli muuseumi fuajees |
| Nägus noorus | K. Lupkin, M. Tamm (ERM), K. Raba (ERM) | 2019–2020 | Näitus valmis koostöös Eesti Rahva Muuseumiga ja avati muuseumi sillaalal |
| Minu elu ülikool | M. Raisma, K. Kalda, L. Leppik, K. Tiideberg, T. Lõbu, K. Ird, K.-L. Koovit, V. Lell, K. Lupkin, P. Põder, sisekujundaja M. Kurismaa, graafiline disain M. Kaljuste | 2019– | Näitus avati rahvusülikooli 100. aastapäeva pidustuste raames muuseumi Morgensterni saalis |
Sisevaated
Valge saal
Morgensterni saal
Trepikoda
Hullu Teadlase kabinet
Tartu Ülikooli muuseumi kogud
Teadusajaloo muuseumina moodustavad fondi hinnalisema osa aparaadid, instrumendid, seadmed ja teaduslikud kollektsioonid, mida on kasutatud ülikooli teaduslikus tegevuses asutamisest alates. Kuna ülikoolil olid 19. sajandil tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, siis on fondis esindatud paljud tuntud teadusaparatuuri valmistanud firmad: Zeiss, Leitz, Schick (mikroskoobid), Sartorius (kaalud), Askana (mõõteriistad), Dolland (optika), Kohl (laboririistad), Meissner (areomeetrid), Geissler (termomeetrid), Schmidt & Haensch (spektroskoobid) jne. Muuseumil on ka arhiiv-, foto- ja kunstikogud.
Muuseumi kogud kategooriati:
- Astronoomia-matemaatika kogu (AjAM) sisaldab Tartu tähetorni aparatuuri alates 19. sajandi algusest kuni 1960. aastateni.
- Füüsika-keemia kogu (AjFK) sisaldab füüsika ja keemia instituutides kasutatud aparatuuri alates esimese füüsikaprofessori Georg Friedrich Parroti soetatud füüsikariistadest, teadus- ja õppekollektsioone.
- Meditsiini- ja loodusteaduste kogu (AjM) sisaldab meditsiinis ja loodusteadustes kasutatud aparaate, seadmeid ja vahendeid.
- Ajalooline kogu (Aj) hõlmab ülikoolis kasutusel olnud pitsateid, isikute ja sündmuste auks vermitud medaleid, ülikooli sümboolikaesemeid ning tähtpäevade meeneid ja kingitusi.
- Kunstikogu (AjK) sisaldab 20. sajandi Eesti kunstnike loomingut, mille Tartu Ülikool on saanud kingitustena.
- Arhiivkogu (Ar) sisaldab trükiseid: õpikuid, teadusajaloolisi kirjutisi (monograafiad, üksikuurimused artiklite ja separaatidena), teadusaparatuuri valmistanud firmade tootekatalooge.
- Fotokogu (F) sisaldab Tartu Ülikooli tegevust ja isikuid ning Eesti haridus- ja kultuurilugu kajastavaid materjale.
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
Tartu Ülikooli muuseumi väljaanne „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ on Eesti ainus teaduse ja ülikoolide ajaloole pühendatud sariväljaanne. Väljaannet hakati avaldama 1971. aastal ülikooli ajaloo komisjoni eestvedamisel ning nüüd toimetab seda Tartu Ülikooli muuseum. See ilmub kord aastas (detsembris) nii paberil kui ka elektroonselt. Alates 37. numbrist ilmub väljaanne avatud juurdepääsu põhimõttel Open Journals Systemi platvormil.[3]
Teemanumbrite põhiosa kujuneb traditsiooniliselt Tartu Ülikooli muuseumi aastakonverentsidel peetud ettekannete põhjal, kuid vastu võetakse ka teisi nõuetele vastavaid artikleid.
Tunnustus
- 2016 Tartu Kultuurikandja auhind (kutseline kooslus)
- 2019 Tartu Kultuurikandja auhind (aasta kultuuriorganisatsioon)
- 2019 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (muuseumide aastapreemia kõrgetasemelise museoloogilise töö eest rahvusülikool 100 raames uue püsinäituse "Minu elu ülikool" ja aastanäituse "Ideaalide Eesti" väljatöötamisel)
Vaata ka
Viited
- ↑ Toomas Jüriado (13. märts 2018). "Uudistaja 14.03.2018". Uudistaja. MTÜ Loodusajakiri. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2018.
- ↑ Malve, Martin; Valk, Heiki (2013). "Archaeological excavations in Tartu Cathedral" (PDF). Archeological Fieldwork in Estonia. Lk 167–174. Vaadatud 25. märtsil 2024.
- ↑ "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi". ojs.utlib.ee. Vaadatud 25. märtsil 2024.