Ernst Theodor Amadeus Hoffmann (sünninimi Ernst Theodor Wilhelm Hoffmann; 24. jaanuar 1776 Königsberg – 25. juuni 1822 Berliin) oli saksa kirjanik ja helilooja.

Nii tema isa-kui emapoolsed esivanemad olid juristid. Isa Christoph Ludwig Hoffmann (1736–97) oli advokaat ning ühtlasi amatöörpoeet ja -muusik, kes mängis viola da gambat. Perre sündis kolm last, kellest keskmine suri pisikesena ja Ernst Theodor Wilhelm oli noorim. 1788 asusid tema vanemad eraldi elama, isa kolis koos vanema poja Johann Ludwigiga (1768–1822) ära ja ema jäi koos oma õdede ja vennaga nooremat poega Ernst Theodor Wilhelmi kasvatama.

Alates 1781 õppis Hoffmann luterlikus linnakoolis. 1792 lõpetas ta linnakooli ja astus Königsbergi ülikooli, kus kuulas muuhulgas Immanuel Kanti filosoofialoenguid.

Alates oma 1809 ilmunud debüütteosest "Rüütel Gluck" kasutas ta kirjanikunime E. T. A. Hoffmann ja rääkis ise, et A tähendab Mozarti auks Amadeusi. Ametlikult ta nime ei muutnud ja juriidilistele dokumentidele kirjutas elu lõpuni alla E. T. W. Hoffmann – tema hauakivil on samuti E. T. W.

Isegi kui Hoffmanni teosed pole tänapäeval väga tuntud, oli nende mõju kaasaegsetele ja paarile järgmisele põlvkonnale tohutu. Jacques Offenbachi peateos, ooper "Hoffmanni lood" on koostatud Hoffmanni novellide põhjal ja Hoffmann ise on selle ooperi tegelane. Teine kuulus heliteos tema loomingu ainetel on Pjotr Tšaikovski ballett "Pähklipureja".

Hoffmann abiellus 1802 naisega, kelle nimi oli Maria (või Marianna) Thekla Michalina Rorer. Teda hüüti Mischaks ja tema poolapärane perekonnanimi oli Trzcińska. Neile sündis 1805 üks laps, tütat Cäcilia, kes suri 1807 kaheaastasena.

Hoffmann suri 1822. aastal 46-aastaselt. Ta oli nakatunud 1807 süüfilisse, mida tollal ravida ei osatud. Viimastel eluaastatel haigus süvenes osalt Hoffmanni alkoholismi tõttu, põhjustades jäsemete paralüüsi. Hoffmann ei suutnud neid enam liigutada ja oma viimased teosed dikteeris naisele või sekretärile. Lõpuks jõudis paralüüs hingamiselundkonnani, Hoffmann ei suutnud hingatagi ja suri.

• "Hirmu ja õuduse jutud. 10, Liivamees". Saksa keelest tõlkinud H. Mora (= Harri Moora) ja J. Aavik. Sari "Keelelise uuenduse kirjastik", nr 21. Kirjastus Istandik, Tartu 1917, 48 lk
• "Aamissepameister Martin ja tema sellid" ("Meister Martin der Küfner und seine Gesellen"; jutustus). Tõlkinud Ants Oras. Sari "Noorsoo kirjavara", nr 86, Eesti Kirjanduse Seltsi Koolikirjanduse toimkond, Tartu 1923, 64 lk
• "Preili de Scuderi. Jutustus Louis XIV ajast" ("Das Fräulein von Scuderi"; jutustus). Saksa keelest tõlkinud Albert Kivikas. Sari "Looduse universaal-biblioteek" nr 71, 1929, 64 lk
• "Vanne" (lühijutud "Vanne" ja "Sanctus"). Tõlkinud Jaan Kangilaski. sari "Looduse universaal-biblioteek" nr 107, Tartu 1930, 64 lk
• "Fantastilisi lugusid" ("Fantastische Geschichten"; jutustused "Väike-Zaches", "Kinaveriks kutsutu", "Kuninga mõrsja", "Kuldpott"). Tõlkinud ja järelsõna: August Sang. Ilukirjandus ja Kunst, Tartu 1940, 374 lk; 2. trükk: Eesti Raamat, Tallinn 1994, 230 lk; ISBN 5450023723
• "Õpetlikke ülestähendusi Kõuts Murri sulest" ("Lebensansichten des Katers Murr nebst fragmentarischer Biographie des Kapellmeisters Johannes Kreisler in zufälligen Makulaturblättern"; romaan). Tõlkinud Aino Toomaspoeg, värsid tõlkinud ja saatesõna: Edla Valdna. Eesti Raamat, Tallinn 1974, 384 lk
• "Rüütel Gluck. Mälestus aastast 1809". Tõlkinud Ülle Masing – valimikus "Sõna" 8. "Noored tõlkijad". Koostanud Toomas Haug. Loomingu Raamatukogu 1985, nr 51/52, lk 81–89 ja järelsõna lk 97–98
• "Preili de Scuderi" – kogumikus "Mõrvar. Saksa kriminaal- ja põnevusjutte", tõlkinud Andrus Simsel, sari "Põnevik", Eesti Raamat, Tallinn 1990; ISBN 5450004087
• "Uneliivamees. Tõotus" (novellid). Sari "Klassikalised lood". Tõlkinud Ilme Rebane, järelsõna: Rein Põder. Eesti Raamat, Tallinn 2000, 112 lk; ISBN 9985652932
• "Kuradi eliksiirid. Kaputsiini, vend Medaruse järelejäänud paberid, välja andnud "Callot' laadis fantastiliste lugude" autor" ("Die Elixiere des Teufels"; romaan). Tõlkinud Uno Liivaku. Monokkel, Tallinn 2001, 440 lk; ISBN 998554045X
• "Printsess Blandina" (poolelijäänud näidend, vaid 1. vaatus) – kogumikus "Saksa romantikud. Näidendid ja saatused", sari "Suur maailmateater" nr 1, Püha Issidori Kirjastusselts, Tallinn 2003; ISBN 9949103282
• "Preili de Scuderi: jutustus Louis Neljateistkümnenda ajast". Tõlkinud Uno Liivaku. Monokkel, Tallinn 2006, 108 lk; ISBN 9789985540732

• Franz Schiller, "Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu", I köide, Tartu 1941, lk 234–241
• Ingrid Loosme, "E. T. A. Hoffmanni kiri TRÜ Teaduslikus Raamatukogus" – Keel ja Kirjandus 1972, nr 3, lk 171–172
• Horace Engdahl, "Peeglimeister Hoffmann" (essee) – Horace Engdahli raamatus "Üksilduse poliitika", tõlkinud Ülev Aaloe, Vagabund, Tallinn 1998, lk 63–76 (bibliograafia märkustes lk 73–76)
• Paavo Matsin, "Fantastiliste lugude" uustrüki arvustus – Päevaleht 25. november 1994
• German Schutting, "Mitmekülgsuse geenius" – kogumikus "Saksa romantikud. Näidendid ja saatused", Tallinn 2003

• Erkki Luuk, "Hoffmanniga puru silma ajamas" (raamatu "Uneliivamees. Tõotus" arvustus) – Sirp 18. mai 2001, lk 7