Koos operaator Kristjan Svirgsdeniga Vinnõtsjas viibiva Aleksejevi sõnul ootavad vähemalt tagalas tsiviilelanikud vastupealetungi algust. “Probleem on selles, et paljudes peredes tekib teatud mõttes viha, et kel sugulased sõdivad praegu rindel, siis kaitses olla on raske ja palju kaotusi, aga kui pealetungi alustada, on kaotusi veel rohkem,” rääkis Aleksejev.
“See tuleb raske operatsioon. Kõik ootavad muidugi seda vastupealetungi, aga samuti see ajab ka teatud inimesi vihaseks, sest nad saavad aru, mis selle vastupealetungi taga olla võiks,” sõnas ta.
Sõja kaotustest räägitakse aina enam. “Isegi inimesed, kes arvasid, et nad on niisama suvalisel tööl, neidki võib mobiliseerida või kutsuda sõjaväkke. Praegu on tõesti mehi vaja. Mis puudutab kaotusi, siis vaadates Kiievi või misiganes suure linna kalmistuid, näeme kui palju seal on värskeid haudasid,” ütles Aleksejev.
Iga meeteri ja kilomeeteri eest, mida ukrainlased tagasi võtavad, makstakse Ukraina sõdurite verega, märkis Aleksejev.
Aleksejevi sõnul on ka meedias tekkinud suurem arusaam, et ei tasu nii palju rääkida tulevasest vastupealetungist, sest ootused ühiskonnas on väga kõrged.
“Oleksi Reznikov, Ukraina kaitseminister, president Zelenski ise, kõik räägivad, et ei pruugi oodata, et me kohe vabastame kõik oma okupeeritud ala. Võib-olla on tegemist 20-30 kilomeetriga, võib-olla 200 kilomeetrit. Me ei tea. Ootused on tõesti väga-väga suured, aga ei saa keegi keelata inimestel avaldada lootust,” ütles Aleksejev.
Aleksejev nentis, et erinevalt eelmisest aastast ei ole Ukraina vastupealetung Venemaa jaoks enam ootamatu ning neil on olnud aega selleks valmistuda.
Saates oli külas ka reservkindralmajor Neeme Väli, kes rääkis vastupealetungiks valmistumisest ning Euroopa Liidu suursaadik Kiievis Matti Maasikas, kes rääkis sellest, kuidas Euroopa Liit hetkel Ukrainat aitab.