Kalsnava kihelkond


Kalsnava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kalzenau, läti keeles Kalsnavas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Kalsnava kihelkonnale panid aluse Tiesenhausenid, kellele kuulus ka Bērzaune vasallilinnus. Neile kuuluva Kalsnava vasallilinnuse juurde rajati ka kirik, mis aastal 1643 maha põles. Aastal 1671 lisandus abikirik Vietalvas. XIX sajandil pöördus suur osa kihelkonna rahvast õigeusku.
Eduard Heinrich von Buschi andmetel oli Kalsnava ja Vietalva kihelkonnas kaks kihelkonnakooli, kus oli 24 õpilast.[1]
Aastail 1908–1918 oli sealse koguduse õpetajaks Andrievs Niedra.
Kirikuhoone sai kannatada, kui küla piirkonnas Punaarmee 1944. aastal läbimurdelahinguid pidas. Kirik on osaliselt taastatud, kuid sealne kogudus käib koos Jaunkalsnava kultuurimajas.[2]
Kalsnava kihelkonna mõisad
- Jaunkalsnava (Neu-Kalzenau) rüütlimõis
- Kalsnava (Pastorat Kalzenau) kirikumõis
- Veckalsnava (Schloß Alt-Kalzenau) rüütlimõis
Viited
- ↑ Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 531.
- ↑ LELB Kalsnavas draudze
Kirjandus
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 378.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 187–188.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 265.
- von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. Lk 217–220.