USA föderaalreserv on tõstnud intressimäärasid veidi rohkem kui aasta aega. Nende hiljutine otsus viis intressid kõrgeimale tasemele alates 2007. aastast, mis tähendab, et põhimäär on viie ja 5,25 protsendi juures.
“Me peame alati leidma tasakaalu ohtude vahel, et me ei tee piisavalt ja ei saa inflatsiooni kontrolli alla ning selle vahel, et me jahutame majandustegevust liiga palju,” ütles föderaalreservi juht Jerome Powell.
Intressimäärade tõus on tagant tõuganud kolme USA piirkondliku panga kokku kukkumist, mis on omakorda muutnud ärevaks aktsiaturud.
“Pangandussüsteem on hädas ja kuigi tundub, et kõige hullem kriis on möödas, siis tegelikult hõõgub see tuha all edasi. Me pole veel tundnud mõjusid krediidivõimekusele, väikeettevõtetele, ärikinnisvarale ja teistele majandusosadele,” sõnas majandusanalüütik Mark Zandi.
Laenamise aina kasvava hinna tõttu on langenud ka kinnisvaratehingud.
Emily Bokyo on üritanud kodu osta viimased pool aastat. “Ma arvan, et keegi pole valmis rohkem maksma, aga see on kahjuks praegu meie ühiskond,” tõdes ta.
Intressimäärade tõstmisega on üritatud peamiselt taltsutada inflatsiooni, mis on aga endiselt kaugel föderaalreservi kaheprotsendilisest eesmärgist.
“Nüüd on selge, et föderaalreserv jäi intressimäärade tõstmisega hiljaks, mistõttu pidid nad seda tegema palju rohkem kui tavaliselt,” ütles CBS-i uudiste majandusanalüütik Jill Schlesinger.
“Majanduskriisi risk on ebameeldivalt kõrge. Ma ütleksin, et enamik majandusteadlasi, ärijuhte ja investoreid usub, et majanduskriis on järgmise 12-18 kuu jooksul tõenäoline,” ütles Zandi.
Majandusanalüütikud on juba pikemat aega hoiatanud, et liiga suur intressimäärade tõus võib viia USA majanduskriisi. Kongressi demokraadid saatsid möödunud nädalal föderaalreservile kirja, milles palusid kurssi muuta, sest praegune strateegia võib ohustada miljonite ameeriklaste töökohti. Samas on tööturg olnud seni üllatavalt vastupidav. Töötuse määr on ülimadal ja palgad kasvavad.
“Seda on imelik öelda, aga palgatõus on niivõrd suur, et see võib muuta föderaalreservi tuleviku inflatsiooni pärast murelikuks ja veenda veelgi intressimäärasid tõstma, mis muidugi oleks majandusele pikemas vaates kahjulik,” rääkis Zandi.
Föderaalreservi juht Jerome Powell hoiatas aga omakorda kongressi, mis pole suutnud tõsta riigivõla ülempiiri. Seetõttu seisab USA valitsus silmitsi maksejõuetusega.
“Keegi ei tohiks eeldada, et föderaalreserv suudab majandust võimalike lühi- ja pikaajaliste mõjude eest kaitsta, mida arvete tähtajaks maksmata jätmine põhjustaks,” ütles Powell.
President Joe Biden kohtub sel nädalal Valges Majas kongressi mõlema erakonna liidritega, et riigivõla ülempiiri tõstmises kokkuleppele jõuda. Poolte eriarvamused eelarvekärbetes on aga niivõrd suured, et kompromissi saavutamine enne järgmise kuu tähtaega tundub praegu võimatu.
“Esindajatekoda on vastu võtnud eelnõu, millega tõstetakse riigivõla ülempiiri ja mis annab ülevaate esindajatekoja vabariiklaste prioriteetidest. Paljud arvasid, et seda ei juhtu, aga nad eksisid. Sõnum presidendile on selge. Tal on valida, kas nõustuda esindajatekoja eelnõuga või alustada läbirääkimisi, mida spiiker on soovinud presidendiga juba pikemat aega pidada,” rääkis USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell.
“Laenude maksmine või maksmata jätmine ei tohiks olla seotud eelarvega või sellega, kuidas raha kulutatakse ja korjatakse ning mida kärbitakse. Need on kaks erinevat teemat. Vabariiklased üritavad hoida riigivõla ülempiiri pantvangis, et me nõustuksime karmide, raskete ja kahjulike kärbetega,” ütles Biden.
Kärped ohustavad ka presidendi peamisi poliitilisi plaane. Sealhulgas näiteks õppelaenude kustutamist, mis võib vabariiklaste hinnangul inflatsiooni veelgi suurendada.