Eesti ülikoolides õpib 342 Venemaa kodakondsusega üliõpilast, kellest 178 peaksid lõpetama sel kevadel, kuid paljud neist soovivad jätkata oma õpinguid Eesti kõrgkoolides järgmisel õppeastmel. Praeguse seisuga nad seda teha ei saa.
Valitsus võttis mullu aprillis vastu määruse, mille järgi ei saa Vene kodakondsed, kes on Eestis kõrghariduse omandanud, jätkata siin haridusteed järgmisel õppeastmel ega hakata Eestis tööle, kui neil on siin elamisluba õppimiseks.
Ülikoolide rektorid on seisukohal, et neile, kes on Eestis õppinud või õppimas, tuleb anda võimalus oma õpingud Eestis lõpetada ja siia edasi õppima või tööle jääda.
Rektorite nõukogu soovib, et need Vene kodanikud, kes Eesti kõrgkoolides õpivad, saaksid siin ka oma õpingud lõpetada ning pärast seda jätkata järgmises õppastmes, näiteks siirduda magistriõppesse, või jääda Eestisse tööle.
Rektorite hinnangul oleks tegu mõistliku lahendusega. “Paljud Venemaa kodakondsusega üliõpilased on läbinud eesti keele süvaõppe ning nende eesti keele tase on piisav ka eesti keeles edasiõppimiseks või tööturule suundumiseks. Need noored jagavad demokraatlikke väärtusi ja soovivad oma tuleviku siduda Eestiga. Kodumaale naasmisel neid tõenäoliselt represseeritaks ja see võib muu hulgas tähendada, et Eestis õppinud ja siin ukrainlasi abistanud noormehed võetakse otse sõjaväeteenistusse ning saadetakse seejärel Ukrainasse sõdima,” märgitakse pöördumises.
Rektorid soovivad, et määrust muudetaks nii, et seda ei kohaldata Vene ja Valgevene kodanikele, kes on 2022. aastal või hiljem täitnud Eesti kõrgkooli õppekava ning taotlevad tähtajalist elamisluba õppimiseks siinses kõrgkoolis või tähtajalist elamisluba töötamiseks või kes on sel õppeaastal alustanud Eesti kõrgkooli õppekava alusel õppimist ja taotlevad elamisluba õppimiseks.
Lisaks soovitakse, et üliõpilased, kes on Eestis praegu elamisloa kehtivuse järgse 270-päevase viibimisõiguse alusel, saaksid taotleda pikaajalist viisat. Eelmisel õppeaastal alustas õpinguid 19 inimest 270-päevase viibimisõiguse alusel või pikaajalise viisa alusel. Maikuus hakkab see aeg esimestel neist läbi saama ning neil võib jääda õppimine pooleli.
Viisa pikendamist või elamisloa väljastamist soovivad rektorid ka neile, kes on seni töötanud ülikoolides viisa ja lühiajalise registreerimise alusel.
Rektorite sõnul on nendega samal seisukohal ka riigikogu väliskomisjon, mis mullu märkis vastuseks üliõpilaste pöördumisele , et “kõrgharidusega, eesti keelt valdavad, eestimeelsed ja Eesti ühiskonda panustada soovivad inimesed on Eesti jaoks vajalikud ning seepärast toetab väliskomisjon nendele tingimustele vastava ja kitsalt piiritletud erandi tegemist”.
Komisjoni hinnangul võiks individuaalse ja juhtumipõhise lähenemise õigus elamisloa taotlemisel õppimiseks või töötamiseks võiks olla neil, kes on omandanud kõrghariduse Eestis.
Eesti ülikoolid otsustasid 2022. aasta märtsis ja aprillis, et Venemaa ja Valgevene kodanikke ülikooli bakalaureuse- ega magistriõppesse vastu ei võeta.
Rektorite nõukogu saatis pöördumise siseministrile, haridus- ja teadusministrile ning välisministrile.
