Varakļāni vald
| Varakļāni vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Varakļānu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 99,17 km² | |
Elanikke: 591 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 6,0 in/km² | |
| Keskus: Stirnienes muiža | |
 |
Varakļāni vald (läti keeles Varakļānu pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Varakļāni linna, Murmastiene ja Barkava vallaga, Preiļi piirkonna Sīļukalnsi vallaga, Rēzekne piirkonna Dekšārese vallaga ning Jēkabpilsi piirkonna Atašiene vallaga.
Valla pindala on 99 km². 2016. aasta seisuga elas seal 791 inimest.[2] Vallamaja asub aadressil Stirnienes muiža 3-1.[3]
Ajalugu
Varakļāni valda on esmamainitud aastal 1872. Aastal 1935 oli valla pindala 290,6 km² ja seal oli 7582 elanikku.[4]
Aastal 1945 moodustati vallas Atspuki, Bērzkalnieki, Dekšārese, Kristeļi, Maurāni, Strodi ja Varakļāni külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Varakļāni külanõukoguga likvideeritava Bērzkalnieki külanõukogu kolhoosi Gaišais ceļš maad, aastal 1954 aga likvideeritavad Maurāni ja Strodi külanõukogu. Aastal 1956 külanõukogu likvideeriti, selle maad liideti aga Varakļāniga, kus nad moodustasid Varakļāni linna maaterritooriumi. Aastal 1962 liideti Murmastiene külanõukoguga sovhoosi Varakļāni maad. Aastal 1965 liideti Varakļāni linna maaterritooriumiga likvideeritav Stirniene külanõukogu. Aastal 1973 moodustati Varakļāni linna maaterritooriumi kolhoosi Latgale maadest taas Varakļāni külanõukogu. Aastal 1973 arvati osa Murmastiene külanõukogu maid Varakļāni külanõukogu koosseisu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] Aastatel 2009–2025 kuulus vald Varakļāni piirkonda.
Valla halduskeskus on asunud Kokari külas[6] ja Stirnienes.
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Stirniene (Tiltagalsi) muinaskalmed ehk Sõjahauad. Regionaalse kaitse all on Varakļāni luteri kalmistu kabeli vitraažid,[7] Silenieki muinaskalmed ja Stirniene katoliku kirik. Lisaks on kultuuriväärtuslike objektide nimestikus mälestusmärk Läti vabadussõjas hukkunud Varakļāni elanikele, Varakļāni luteri kabel, Varakļāni kalmistu väravad ja kelltorn.[8]
Loodus
Vald asub Ida-Läti madalikul. Suuremad jõed on Malmuta ja Teicija. Valla lääneosas asub osaliselt Teiči soo. Looduskaitse all on Muiža pärn, Silenieki mänd, Silenieki vaher, Kluši kalmistu mänd ja Kluši kalmistu mägimänd, lisaks kasvab seal veel kuus looduskaitsealust nimetut põlispuud. Osaliselt jääb valla aladele Teiči looduskaitseala, valla põhjaosa jääb osaliselt Lubānsi märgala hoiualale, lõunaosa aga Pelečāre Suursoo hoiualale.[9]
Asustus
Aastal 2011 elas vallas 762 lätlast, 24 venelast, 1 valgevenelane, 2 ukrainlast ja 2 leedulast.[10]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
|---|---|---|
| Aizkalnieši | mazciems | 55 (2009) |
| Broki | mazciems | 6 (2009) |
| Ceipinieki | mazciems | 8 (2009) |
| Ciematnieki | mazciems | 12 (2009) |
| Grozas | mazciems | 61 (2009) |
| Indāni | mazciems | 8 (2009) |
| Jurašinkas | mazciems | 14 (2009) |
| Justi | mazciems | 5 (2009) |
| Kazusala | mazciems | 3 (2009) |
| Kokari | ciems | 85 (2025) |
| Kristakrogs | mazciems | 16 (2009) |
| Lielie Leimaņi | mazciems | 61 (2009) |
| Ļovāni | mazciems | 28 (2009) |
| Mazie Leimaņi | mazciems | 18 (2009) |
| Matuļi | mazciems | 2 (2009) |
| Maurāni | mazciems | 16 (2009) |
| Nagļi | mazciems | 8 (2009) |
| Pauniņi | mazciems | 7 (2009) |
| Piļpuki | mazciems | 8 (2009) |
| Poči | mazciems | 49 (2009) |
| Puisāni | mazciems | 6 (2009) |
| Puntuži | mazciems | 52 (2009) |
| Robežveipi | mazciems | 23 (2009) |
| Rokuli | mazciems | 2 (2004) |
| Silenieki | mazciems | 8 (2009) |
| Skapstoti | mazciems | 31 (2009) |
| Stabulnieki | mazciems | 2 (2009) |
| Stirniene | ciems | 51 (2025) |
| Stirnienes muiža | mazciems | 59 (2009) |
| Stradiņi | mazciems | 12 (2009) |
| Šķēles | mazciems | 16 (2009) |
| Višņevski | mazciems | 21 (2004) |
| Vutnāni | mazciems | 30 (2009) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Viited
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Varakļānu novads (vaadatud 27.05 2020)". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. august 2020. Vaadatud 27. mail 2020.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ www.estars.lv[alaline kõdulink]
- ↑ Vitrāžas (2)
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 26.09 2025
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.