Tuljak

 See artikkel räägib laulust; tantsu kohta vaata artiklit Tuljak (tants); kohviku kohta artiklit Tuljak (kohvik); koori kohta vaata artiklit Tuljak (koor)

"Tuljak" on eesti koorilaul, mille viisi komponeeris Miina Härma 1897. aastal mitme rahvaviisi töötlusena ning sõnad kirjutas Karl Ferdinand Karlson.

Tuljak[1]

Terve vald oli kokku aetud,
kihelkond kokku kutsutud;
külalisi igat seltsi –
Viruvanem kaasagagi palutud!
Tõnni, parajam peiu,
kosind Mannikese endale,
Manni, nobedam neiu,
läheb Tõnnile mehele.

Pulmad, jah pulmad!
Pulmapidu ülitore.
Viina viiskümmend vaati,
pulma kraami kokku toodi
nõnda palju, kui saadi.
Parte, hanesid praeti
vist üle tuhande ära,
terve trobikond püssisid
pulma auks teeb kära.

Kas vahest kuu
meil kumab ju,
või näen päikest hiilg’va sära sees?
See on ju Tõnn, seal ka ta Mann –
kahekesi sammuvad nad käsi-käes.
Teeb nalja Mann,
siis naerab Tõnn,
nii et vesi veereb palgeilta.
Neil ilus ilm,
neil särab silm,
jõuaks nemad nõnda elust läbi ka!

Vennad, veeretage viru valssi,
meie tahaks minna tantsima.
Tublist’ helistage tuljaku tantsu,
see paneb vere kihama.
Pill sütitab meeli, tants keerutab pead,
poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed.
Kuid miks värised, hüppad nõnda, südameke sees,
kui kaenlasse vajutab meid mehine mees.
„Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid,
meie võime ju omal ajal kosida teid.
Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka,
rikas talu, mille peremeheks pea saan ma.“

„Kuule armas languke!“
„Mis tahad, Tõnni taadike?“
„Tants on tubli, lõbus pilliviis!“
„Eks läheme ka tants’ma siis!“
Hõissa!
Tõnni taat viis Manni memme tantsima!
Taati memmega
Laskem elada!

Laulust

1894. aastal asutas Miina Härma Tartus oma koori. Koori tarbeks lõi Härma laulu, mille aluseks võttis polkaviisi, mida ta lapsepõlves kuulis isa poolt viiulil mängimas. Polkaga ühendas ta kolm rahvaviisi. Härma esitles laulu ühel kooriharjutusel ning palus abi sobiva teksti leidmiseks. Ülesande võttis enda kanda tenor Karl Ferdinand Karlson, tolleaegne Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane. Karlson valis teksti aluseks oma sõbra Andres Alveri kirjutatud "Tõnni ja Manni kosja- ja pulmaloo" ning sobitas selle Härma muusikaga.[2]

Laul on algselt kirjutatud naiskooridele a cappella.[3]

Esimene helisalvestis tehti "Tuljakust" 1904. aastal (Gramophone Company), kus laulu esitab Estonia koor Jaan Bergmanni juhatusel.[4]

Laulupidudel esitati seda laulu esmakordselt IX üldlaulupeol 1928. aastal Tallinnas ühendkooride poolt.[5] Seejärel kõlas see 1947. aasta XII üldlaulupeol. Laulupeo noodilehel polnud aga teksti autorit mainitud, seal oli tühi koht. Põhjuseks oli see, et Karlson, kes oli 1941. aastal poliitilise tegevuse tõttu küüditatud ja hukatud, kuulus ebasoovitavate isikute hulka.[2]

"Tuljak" on Eesti kõige tuntum segakoorilaul.[6] "Tuljak on saavutanud eriti suure populaarsuse ja muutunud laulupidude rõkkava rõõmu lauluks", kirjutas Leida Kalling-Kant kultuuriajakirjas Tulimuld 1964. aastal.[7]

Ants Üleoja, kes esimest korda oli laulupeo dirigendipuldis 1972. aastal, on laulupidudel Miina Härma "Tuljakut" juhatanud üheksa korda.[8]Viimati 2019. aasta juubeli üldlaulupeol.

Alates 1980. aastast on "Tuljak" kõlanud kõigil laulupidudel.

Eesti segakooride võistulaulmine "Tuljak" toimub üle aasta veebruaris Tartus Miina Härma Gümnaasiumis.[9]

1928. aasta üliõpilaslaulikus on "Tuljaku" sõnades võrreldes praegu lauldavaga väike, aga silmatorkav erinevus: nimelt ei ole seal pulma palutud mitte Viru vanem, vaid mõisahärra – "külalisi igat seltsi – mõisahärra prouagagi palutud!".[1]

Anna Raudkats on sellele laulule seadnud tuntud rahvatantsu "Tuljak".

Viited

  1. 1 2 "Tuljak". laulud.ee. Vaadatud 27.01.2021.
  2. 1 2 XXVIII laulupeo ISEOMA meeskooride laulik. Trükkinud Paar OÜ. Väljaandja eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. 2024. Lk. 77
  3. ↑ Käsikirjade andmebaas Eesti Muusika Infokeskus.
  4. ↑ Tuljak. E-kataloog ESTER. Vaadatud 30. mai 2025.
  5. ↑ Tuljak. arhiiv.err.ee
  6. ↑ Gustav Ernesaks Nii ajaratas ringi käib, lk 93–94, Tallinn: Eesti Raamat, 1977
  7. ↑ Leida Kalling-Kant, Miina Härmaga enne ja nüüd, Tulimuld nr 1, 1964, lk 27
  8. ↑ Luukamber. facebook.com.
  9. ↑ Võistulaulmine Eesti Segakooride Liit.

Välislingid

  • Tuljak Video. XXVI laulupidu. Aja puudutus. Puudutuse aeg, 6. juuni 2014.
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Tuljak