Eesti mängud

Eesti mängud olid aastatel 1934, 1935 ja 1939 Tallinnas toimunud rahvatantsu-, võimlemis- ja spordiüritused, mida korraldas Eesti Spordi Keskliit.[1]

Mängudele pääsejad selgitati välja maakondades toimunud kohalikel võistlustel.[1]

I Eesti Mängud

Esimesed mängud peeti 15.–17. juunini 1934[viide?]. Esimeste mängude korralduskomisjoni[küsitav] esimees oli Leopold Tõnson.[1]

Mängude kavas olid:[1]

Esimestel mängudel oli u 5600 osavõtjat. Osa võtsid 13 võistkonda: lisaks 11 maakonnale ka eraldi Tallinn ja Tartu. Mängud võitis Tallinna võistkond.[2]

Osadel spordialadel peeti põhimängudest eraldi võistlusi:

Eesti Talimängud

Esimeste mängude talispordivõistlused peeti põhimängudest eraldi veebruaris 1935 Järvamaal ja Tallinna lähedal Mustamäel. Võistlus- ja demonstratsioonialad olid järgmised:

  • murdmaasuusatamine — 939 osavõtjat
  • suusatamismärgile murdmaasuusatamine — 536 osavõtjat
  • suusahüpped — 42 osavõtjat
  • põhja suusakahevõistlus
  • jääpurjetamine — 11 osavõtjat
  • skikjöring — 74 osavõtjat
  • suusasõit mootorrataste järel — 15 osavõtjat
  • tähesõidud ja väljasõidud — 795 osavõtjat
  • tõukekelgutamine — 137 osavõtjat
  • kiiruisutamine — 137 osavõtjat
  • iluuisutamine — 23 osavõtjat
  • jäähoki
  • jääpall

Eesti Talimängudel võistles kokku umbes 4000 sportlast.[3]

Eesti Raskejõustikumängud

Esimeste mängude raskejõustikuvõistlused peeti põhimängudest eraldi 10–20. oktoobril 1935 Tallinnas. Kavas olid:

Vaata ka: Eesti Raskejõustikumängude poksivõistlus 1935
  • tõstmine

II Eesti Mängud

16–18. juunil 1939 toimunud II Eesti Mängude aupatroon oli Eesti president Konstantin Päts[4] ja peakomitee esimees riigisekretär Karl Terras.[5] Mängude kavas oli avamine Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri poolt, poeglaste mass-esinemine võimlemises, 100 m jooks, teivashüpe, kuulitõuge, 5000 m jooks, kaugushüpe, ujumine, korvpall, võrkpall, maadlus, tõstmine, poks, tennis, vehklemine, veeremänguvõistlused, jalgrattavõistlused 500 m ja 50 km, 110 m tõkkejooks, jalgpall, tütarlaste mass-esinemine võimlemises, purjejahispordi demonstratsioon, naisvalikrühmade esinemine võimlemises, defileerimine presidendile ja aukülaliste ees Kadrioru lossi esisel, presidendi kõne, pendelteatejooks, meeste mass-esinemine võimlemises, naiste mass-esinemine võimlemises, naiste valikrühmade esinemine võimlemises, 1500 m lõppjooks, 4x100 m teatejooks, rahvatantsu ettekanded, Peaminister Kaarel Eenpalu kõne, hümn ja lipu langetamine.[6]

Poksivõistlus

Vaata ka: II Eesti Mängude poksivõistlus

Mänge lõpetades palus Kaarel Eenpalu rahvariide ja rahvatantsude ala harrastajail viimistleda seda ala peensuseni, et kõik kihelkonnad, meie muud ajaloolised üksused ja piirkonnad ilmuksid III Eesti Mängudele oma erivärvilises riietuses, sest selles on ilu, südant ja hinge.[7]

II Eesti Mängude raames toimus 1940. aasta suveolümpiamängudeks valmistumise märgiks olümpiaaladel Eesti Olümpia.[8]

10% II Eesti Mängude piletite sissetulekust annetati tulekahjude ohvritele.[9] Mängudel oli umbes 6000 osavõtjat.

Mängude rahvatantsupeod

Eesti mängusid on tagantjärele osaliselt nimetatud I ja II üldtantsupeoks.

I Eesti Mängude lõpetamise eel, 17. juunil 1934, esinesid pärast Läti võimlejaid ja enne Johan Laidoneri kõnet rahvatantsijad kolme tantsuga.[10]

II Eesti mängude lõpetamise eel, 18. juunil 1939, 4x100 meetri teatejooksu ja Kaarel Eenpalu kõne vahel, tulid Tallinna garnisoni orkestri ja lõõtspillimängijate mängitud Kungla rahva saatel Kadrioru staadionile rahvatantsijad ja võis näha, kui ilusaid rahvariideid meil nüüd valmistatakse, kuna need olid eelmiste mängudega võrreldes paremateks ja stiilipuhtamateks muutunud.[4]

Viited

  1. 1 2 3 4 EE 12. köide. Tallinn 2003. Lk 78
  2. ↑ "Eesti suurmängud". Rahvaleht nr 70, 18. juuni 1934. Lk 6
  3. ↑ "Eesti Talimängud täitsid oma ülesande". Eesti Spordileht nr 2, 23. veebruar 1935. Lk 87–89
  4. 1 2 "Eesti olümpia" lipp keerati rulli. Rahvaleht nr 142, 19. juuni 1939. Lk 5
  5. ↑ 2. Eesti Mängude juhid. Rahvaleht nr 140, 16. juuni 1939. Lk 7
  6. ↑ Mida näeme Eesti Mängudel. Rahvaleht nr 140, 16. juuni 1939. Lk 6
  7. ↑ "Eesti olümpia"... Rahvaleht nr 142, 19. juuni 1939. Lk 6
  8. ↑ 2. Eesti mängudelt Helsingi olümpiale. Rahvaleht nr 142, 19. juuni 1939. Lk 6
  9. ↑ Teised Eesti Mängud. Rahvaleht nr 140, 16. juuni 1939. Lk 2
  10. ↑ Mäng lõppenud on. Rahvaleht nr 70, 18. juuni 1934, lk 1

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_m%C3%A4ngud