Parvlaev (ingl.k. ferry) on reisijate ja nende sõidukite vedamiseks ehitatud reisi- ja veeremilaev lähimerevedudeks. Parvlaevadega transporditakse ka suuri kaubakoguseid veoautode, autorongide, poolhaagiste, täishaagistega. [1]
Vene keele eeskujul on riigisiseste laevaliinide parvlaevu kõnekeeles kõlalise sarnasuse põhjal nimetatud ka praamideks[2] (vene паром tähendab parvlaeva), sest aastakümneid saarte laevaliiklust korraldanud Eesti Merelaevanduse töökeel oli vene keel.
Iseloomustus
Parvlaev – autotekiga reisilaev – on eeskätt Põhjamaade rahvusvahelistel liinidel levinud laevatüüp, aga on kasutusel ka siseliinidel, enamasti saarte ja mandri vahel. Reisijate arv võib sõltuda sellest, kas tegu on päevaste või öiste liinidega, mil reisijad vajavad kajutikohti. Suurtel parvlaevadel on umbes 2500 reisijakohta ja kui tegu on päevaste reisidega, siis on sama suures laevakeres rohkem autokohti.
Kui parvlaev sõidab lühikesel liinil, on sellel tavaliselt kaks rampi – nii vööris kui ka ahtris –, et lossimine-lastimine oleks kiirem.
Meresõiduohutusreeglite järgi peavad nii sõiduki juht kui reisijad parvlaevaga sõitmise ajaks sõidukist lahkuma. Üldjuhul on keelatud sõidu ajal autotekile minna. Ent lühiliinidel on sageli vastupidi – sõitjad jäävad meresõidu ajaks autosse.
Läänemerel alustasid parvlaevad esmalt Soome ja Rootsi vahelistel liinidel, mis muutis reisijaile oma auto kaasavõtmise mugavaks. Parvlaevad on levinud ka saarte ja mandri vahelistel liinidel, mõnes riigis tegeleb sellega riik kui maantee pikendusega. Saarte parvlaevaliinide sellise käsitluse korral võib neis riikides parvlaevasõit olla ka tasuta või on tasuta reisijaile ning sõidukite ja kaubaveo eest tuleb tasuda. Näiteks Hollandis vastutab parvlaevaliikluse korraldamise eest maanteeamet.
Rahvusvahelisi liine on avatud ka selleks, et vältida piiriületusi ja viisaprobleeme maismaal. Seetõttu avas näiteks Tallink 1994. aastal liini Tallinn–Travemünde, sama eesmärki täidavad ka ro-pax-laevaliinid Peterburi–Kaliningrad ja Ust-Luga sadam–Sillamäe. Ükski neist liinidest enam ei tegutse.
Põhjamaade rahvusvaheliste liinide parvlaevadel on tavaliselt jääklass 1A või 1A Super, mistõttu need laevad vajavad talvel väga harva jäämurdja abi ja peavad sõiduplaanist kinni. Kiireteks parvlaevadeks peetakse neid, mille kiirus on 27–28 sõlme, tavaliselt on suurte parvlaevade kiirus alla 25 sõlme. Parvlaevad on ka osa kiirlaevu (kiirusega 35 või enam sõlme), kuid neid nimetatakse enamjaolt kerekuju järgi, näiteks katamaraanideks või ühekerelisteks kiirlaevadeks.
Vahel kasutatav sõna reisiparvlaev on tautoloogia, sest sõna 'parvlaev' tähendab (autotekiga) reisilaeva. Vahel kasutatav sõna kruiisiparvlaev (inglise keeles cruise ferry) on turundusargument, mida kasutatakse nende rahvusvaheliste liinide parvlaevade kohta, millel rõhutatakse teenuseid, mugavust ja meelelahutust.
Esimene senistest Põhjamaade parvlaevadest luksuslikuma sisustuse ja suurema arvu kajutikohtadega parvlaev oli Silja Line'i "Fennia" (1966). Viking Line oli juba 1964 korraldanud minikruiise Rootsi ja Ahvenamaa vahel, et suurendada reisijate arvu madalhooajal.
Parvlaevakruiiside kui turismitoote levikut soodustasid tax-free reeglite järgimiseks korraldatud minikruiisid: kui näiteks laevaga Helsingist Tallinna sõiduks kulus 3½ tundi, siis tax-free ostude tegemiseks laeval oli vaja Soomest vähemalt 20 tunniks lahkuda. Selline turismitoode muutus populaarseks ja 20–40 tunni pikkusi minikruiise müüakse edukalt ka neil Läänemere laevaliinidel, millel tax-free eelist enam pole. Sisult pole see kruiis ehk ristlus, vaid edasi-tagasi-reis samal liinilaeval. Kui kruiise korraldatakse parvlaeval, ei muuda see laeva kruiisi- ehk ristluslaevaks.
Maailma kõige kiirem parvlaev on "Shinas", mis sõidab Omaanis Musandami-Shinasi liinil. See võib peale võtta 56 autot ja 208 reisijat ning laeva maksimumkiirus on 52 sõlme (ehk 96 km/h). Musandami ja Shinasi vaheline meretee on 330 km pikk.
Kõige rohkem autosid võib peale võtta "Ulysses", mis sõidab Iirimaa pealinna Dublini ja Walesis oleva Holyheadi vahel. See laev mahutab 1342 sõiduautot, 240 veoautot ja 2000 reisijat. Laeval on 12 tekki, sealhulgas 6 autotekki.
Parvlaevade tüübid
Reisiparvlaev (ingl.k. car ferry) on liinireisilaev, mis sõidab kindla graafiku järgi enamasti suhteliselt lühikestel marsruutidel ja millel on üks või mitu autotekki. Suurematel reisiparvlaevadel on ca 2500 reisijakohta ja 2000–2500 rajameetrit autotekki. Reisijakohtade hulk sõltub sellest, kas tegu on päevaste või öiste liinidega, mil reisijad vajavad kajutikohti. See laevatüüp on levinud nii rahvusvahelistel liinidel kui riigi siseliinidel, enamasti saarte ja mandri või saarte vahel. Reisiparvlaevad veavad eelkõige reisijate sõiduautosid ja busse, ent ka autoronge ja poolhaagiseid. [1]
Eesti mandri ja saarte vahel liiguvad väiksemat tüüpi reisiparvlaevad. Kuna ülesõit kestab lühikest aega, ei pakuta reisijatele meelelahutusteenuseid. Tüüpiliselt on säärastes laevades avatud kauplus ja kohvik. [1]
Põhjamaade rahvusvaheliste liinide reisiparvlaevade jääklass on tavapäraselt 1A või 1A Super, mistõttu vajavad need alused Läänemerel harva jäämurdja abi. Tavaliselt on reisiparvlaevade kiirus kuni 22 sõlme, kuid ehitatakse ka aluseid maksimaalse kiirusega 27–28 sõlme. Kitsa, kaheosalise laevakerega katamaraanid arendavad kiirust ka kuni 35 sõlme. Samas on katamaraanid suurtest reisiparvlaevadest palju väiksemad. [1]
1990-ndate lõpul võeti kasutusele uus laevatüüp tähisega ro-pax (ingl.k. ro-ro/passenger). Tegemist on peamiselt kaubaveoks mõeldud parvlaevadega. Need on suurtest reisiparvlaevadest mõnevõrra väiksemad alused, mis võtavad pardale enamasti 5 000–10 000 tonni lasti ja 200–800 reisijat. Nende kiirete laevade (kiirus 17–28 sõlme) pikkus jääb enamasti vahemikku 120–190 m. [1]
Laev võib pakkuda reisiparvlaevaga sarnaseid mugavusi ja teenuseid, kuid selle peamine funktsioon on veokite liiniliikluse teenindamine. Reisijakajutid nähakse ette autojuhtidele, kelle veokid on laevas. Lisaks võib liikuda nende alustega ka märkimisväärne hulk sõiduautode ja bussidega reisijaid. Ro-pax tüüpi laevadel on mitu tekki, mis mahutavad kokku üle kahe kilomeetri sõidukeid ja võimsad peamasinad, mis võimaldavad liikuda muudest laevadest kiiremini. Suurimatel ro-pax alustel võib olla erinevatel tekkidel kokku 5500 liinimeetrit veokite, haagiste, busside ja sõiduautode tarvis ning 1200 reisijakohta. [1]
Veeremilaeva (ingl.k. roll on, roll off vessel) puhul toimub kaupade laadimine ja lossimine ratastel, tõsteseadmeid kasutamata. Veeremilaevu kasutatakse veoautode, autorongide ja haagiste veol, aga ka konteinerite ja erinevate kaupade veoks rulltreileritel või kassettidel. [1]
Rongiparvlaev (ingl.k. train ferry) on parvlaev, millega veetakse veeremeid (rongikoosseise) sadamate vahel. Rongiparvlaev mahutab tavapäraselt ühe rongikoosseisu (40–50 kaubavagunit). Rongiparvlaeval on tavaliselt 800–1000 rajameetrit raudteerööpaid. Vagunite puudumise või vähesuse korral veetakse laevatekkidel veokeid, autoronge ja poolhaagiseid. [1]
Eesti parvlaevad
Eesti lipu all on parvlaevu Tallinkil (5), Viking Lineil (1) ja TS Laevadel (5). Väiksemad parvlaevad on ka Kihnu Veeteedel.
Kiireid parvlaevu on Tallinkil Tallinn–Helsingi liinil (2) ja oli Helsingi–Rostocki liinil (2).
Eesti laevafirmadest kasutab Tallink minikruiisideks 11 parvlaeva, neist 3 on Eesti lipu all.
Euroopa parvlaevaettevõtteid
Vaata ka
Viited
Välislingid
- Saaremaa Laevakompanii laevastik
- Kihnu Veeteed
- Riik tellis parvlaevad, aga sai praamid Postimees, 12. detsember 2016
You must be logged in to post a comment.