Düsenteeria ehk šigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega.

Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse.

RHK-10 alusel klassifitseeritakse šigelloosi järgmiselt:

• Shigella dysenteriae šigelloos (A03.0)
• Shigella flexneri šigelloos (A03.1)
• Shigella boydii šigelloos (A03.2)
• Shigella sonnei šigelloos (A03.3)
• Muu šigelloos (A03.8)
• Täpsustamata šigelloos (A03.9)

Düsenteeria kutsuvad esile viis šigellabakterit: Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigella boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid.

Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ja ülisuur infektsioossus.

Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Inimene puutub kokku nakkusallika väljaheidetega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab.

Šigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde. Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning oksendamine ja sellega kaasnev iiveldustunne. Roe on vedela konsistentsiga ja sisaldab sageli erütrotsüüte. Roojamine võib olla valulik.

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampitsilliini, ofloksatsiini.

Profülaktika seisukohalt on oluline elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine, värskete juur- ja puuviljade pesemine, puhta joogivee tarbimine ning reostunud veekogudes viibimise vältimine.