Bonobo
| Bonobo | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Esikloomalised Primates |
| Sugukond |
Inimlased Hominidae |
| Perekond |
Šimpans Pan |
| Liik |
Bonobo |
| Binaarne nimetus | |
|
Pan paniscus | |
 Bonobo levila | |
Bonobo ehk kääbusšimpans (Pan paniscus) on üks kahest šimpansi perekonna liigist. Teine liik on šimpans. Need kaks liiki on inimese lähimad sugulased.
Bonobol on erinevalt šimpansist pikemad jalad, tumedam nägu ja roosad huuled. Samuti esineb nende kahe liigi vahel arvukalt teisi füüsilisi ja käitumuslikke erinevusi.
Bonobo elab 500 000 km² suurusel alal Kesk-Aafrikas Kongo Demokraatlikus Vabariigis Kongo jõe vesikonnas.[1] Ta asustab nii ürg- kui ka sekundaarmeti ning hooaja ülevooluga märgaladel.
Bonobo ja šimpans on tänapäeva inimese lähimad sugulased. Võib-olla on bonobo eraldi liik, sest tema eellased suutsid ujuda üle Kongo jõe, mis on liike eraldanud juba üle 2 miljoni aasta. Bonobo elab üksnes jõe lõunakaldal.
Bonobote arvukuseks hinnatakse 29 500 – 50 000 isendit. Liik on kantud maailma punasesse raamatusse, sest tema püsimajäämist ohustavad metsaalade hävitus ja inimeste majandustegevuse kasv.
Levila
Bonobod on Kongo Demokraatliku Vabariigi endeemid ning elutsevad ainult riigi kesk- ja lõunaosas. Nende levila põhjapiir on Kongo jõgi. See peaaegu ületamatu jõgi on ka šimpansi levikuala lõunapiir. Lõunas ulatub nende areaal Kasai ja Sankuru jõeni. Varem ulatus nende levila kaugemale lõunasse, tõenäoliselt Angola põhjaosani.
Taksonoomia
Bonobo kui liigi avastas saksa anatoom Ernest Schwarz 1928. aastal. Belgias Tervureni muuseumis asus arvatav noore šimpansi kolju, mille uurimisel selgus, et see ei kuulugi šimpansile. Schwartz avaldas oma avastuse 1929. aastal. Koljut uuris põhjalikumalt 1933. aastal ameerika anatoom Harold Coolidge, kes kirjeldas bonobot kui uut liiki.
Evolutsioon ja süstemaatika
DNA-uuringute põhjal võib väita, et inimene eraldus šimpansidest täielikult 2,5 miljonit aastat tagasi, kuid neil oli ühine esivanem 7 miljonit aastat tagasi. Šimpans ja bonobost eraldusid teineteisest 2 miljonit aastat tagasi. Kuna tänapäevani pole säilinud ühtegi iidse inimese liiki peale tänapäeva inimese (Homo sapiens), siis peetakse mõlemat šimpansiliiki tänapäeva inimese lähimateks sugulasteks.
Tänapäeval ei kattu kahe šimpansi liigi levikualad Lääne- ja Kesk-Aafrikas iidsete inimfossiilide leiukohtadega Ida-Aafrikas. Keenias on siiski avastatud šimpansi fossiile, mis tähendab, et pleistotseeni ajal elasid iidsed inimesed ja šimpansid Ida-Aafrikas Suures Riftiorus. Tänapäeval elava bonobo keha proportsioonid on väga sarnased muistse Australopithecus'ega. Austraalia tähtis bioloog Jeremy Griffith on oletanud, et bonobo võiks olla meie ühise muistse esivanema tunnuste elav näide.
Šimpansi geeniuuringute tulemused avaldati esimest korda 2012. aastal. Bonobo genoom erineb šimpansi genoomist vaid 0,4%. Mõlema liigi DNA on 98% identne inimese (Homo sapiens) omaga. Uuringud on näidanud, et mõlemad šimpansiliigid on inimestega lähemas suguluses kui gorillad.
Kehaehitus
_at_Lola_Ya_Bonobo_-_1.JPG)
.jpg)
Bonobo on saledama kehaehitusega kui šimpans ning tema luustik on peenem, kuid ta ei ole šimpansi kääbusversioon. Mõlemat liiki loomad on umbes ühesuurused, kuigi suur isane šimpans võib olla palju massiivsem kui isane bonobo. Nagu inimahvidele omane, on isased bonobod üldiselt suuremad kui emased. Kaalu poolest esineb märgatav sooline dimorfism: täiskasvanud isane kaalub 37–61 kg[2] või 34–60 kg,[3] täiskasvanud emane 27–38 kg, keskmiselt 30 kg. Täiskasvanud emaste bonobote keskmine tüvepikkus on 70–76 cm ja isastel 70–83 cm.[4] Kahel jalal seistes on bonobo keskmine pikkus mõlema soo puhul umbes 115 cm.
Nagu kõigil inimahvidel, puudub ka bonobol saba.
Tema käed on jalgadest tunduvalt pikemad. Kätel ja jalgadel on pikemad varbad. Pöial on pikem ja peenem kui sugulasliikidel ning jalgade esimene varvas on vastanduv, nagu peaaegu kõigil esikloomadel. Bonobol on väga pikad jalad ja käed.
Bonobo õlad on kitsad ja kael on sale. Õlaliiges on väga liikuv.
Erinevalt šimpansist on tal tume nägu ja suhteliselt pikad peakarvad. Pea on peenema kujuga, vähem väljendunud kulmude ja väiksemate kõrvadega. Nägu on karvadeta. Kolju on ümaram ja graatsilisem kui šimpansil. Paljudel isenditel on keskel asetseva seitliga juuksepahmakas. Kõrvad on ümarad ja ulatuvad karvastikust välja. Nagu kõikidel Aafrika inimahvidel, on bonobol etteulatuvad kulmud. Koon on etteulatuv ja huuled heledad. Erinevalt šimpansist puudub bonobol silmahammaste sooline dimorfism. Igal bonobol on väga erinev nägu nagu ka inimestel.
Karvkate on tumepruun või must, kuid võib aastatega pleekida.
Emaste rinnad on ümaramad kui teistel ahvidel, kuid mitte nii ümarad kui inimesel.
Kahel jalal seistes sarnaneb bonobo kehakujult rohkem inimesele kui šimpansile.
Kulgemise tüübid
Bonobo elab nii maapinnal kui ka puudes. Maapinnal olles liigub bonobo kõigil neljal jäsemel, surudes käsi ja sõrmeluid vastu maad. Lisaks liigub ta kahel jalal, kuid väga harva (alla 1%), arvestades seda, kuidas bonobo liigub enamuse ajast maal liikudes neljal jäsemel. See protsent muutub, kui bonobo elab vangistuses: bonobodel suureneb kahel jalal liikumise sagedus ja see võib moodustada 3,9–19% maapealsetest liikumisest.
Käitumine
Bonobod on emotsionaalselt arenenud loomad. Nad võivad olla altruistlikud, empaatilised, lahked, kannatlikud ja emotsionaalselt tundlikud. Agressiivsus emaste ja isaste vahel on väga haruldane ning isased on noorte suhtes väga tolerantsed.
Karjasuhted
Bonobod elavad matriarhaadis. Üldjuhul domineerivad emased, kelle koht karjahierarhias sõltub suurel määral ema positsioonist. Ema ja poja side on väga tugev ja kestab kogu elu. Kuigi karjas valitseb hierarhia, on see õrnem ja sallivam kui teistel primaatidel. Emased on sõbralikumad kui isased. Kui emane või tema poeg tülitseb täiskasvanud isasega, tormavad teised emased emale ja pojale appi. Kuna bonobo vaatlused looduses on olnud tähtsusetud, pärineb suur osa teadmistest nende karjasuhete kohta vangistuses peetavaid loomi vaadeldes. Võimalik et vangistuses, kus kari saab regulaarseid toidulisandeid, on suhted vabamad kui looduses. Looduses on karja suurust raske määrata, sest kuni 100-isendiline kari jaguneb päevasel toiduotsingul väiksemateks rühmadeks. Bonobod magavad pesades, mis on rajatud kõrgetele puuokstele.
Seksuaalne käitumine
Bonobo on kuulus oma kõrgelt arenenud seksuaalkäitumise poolest. Seksuaalne käitumine reguleerib karja elu. Seda kasutatakse erinevate karja- ja üksiksuhete reguleerimiseks, konfliktide lahendamiseks, kiindumuse ja armastuse näitamiseks, karjas koha tugevdamiseks, erutuse väljendamiseks ja stressi maandamiseks. Seksuaalvahekorda võib näha kõigis võimalikes kombinatsioonides ja lugematutes asendites. Bonobo on peale inimese ainus teadaolev loom, kes näitab üksteisele tähelepanu nii mitmel erineval viisil. Kuigi läänegorillad (Gorilla gorilla) on paaritanud ka näost näkku, teevad bonobo seda regulaarselt, suudeldes keelega ja harrastades oraalseksi.
Bonobo ei moodusta monogaamset suhet ning sugu ega vanus pole takistuseks. Ainus erand on ema ja poja kooslus. Teadlaste arvates tugevdab emaste harjumus üksteist seksuaalselt rahuldada nende vahel sidemeid, mistõttu on emasloomad võimelised vastu seisma igasuguse ootamatu isase agressiooni vastu. Kuigi isane on füüsiliselt tugevam kui emane, ei suuda ta vastu seista emaste rühmale. Täiskasvanud emased lahkuvad sageli oma kodukarjast, et ühineda teise karjaga. Pärast paaritumist uue karja emastega võetakse võõras karja. Bonobode seksuaalsuse tõttu on nende agressiivsus võrreldes näiteks tavaliste šimpanside või teiste inimahvidega väga madal. Kui kari bonobosid rändab metsas ja leiab uue rikkaliku toitumiskoha, satuvad loomad elevile ja neid valdab suur rõõm, et ärevus muutub ühiseks seksuaaltegevuseks, misjärel kari toitub rahulikult edasi.
Sarnasused inimestega
Bonobo on üks väheseid loomi, kes suudab end peeglist ära tunda. Nad suhtlevad omavahel peamiselt häälitsustega, kuigi nende hüüete tähendus pole inimestele teada. Inimesed on võimelised mõistma bonobo näoilmeid ja enamikku nende käeliigutustest. Bonobo Kanzit õpetati edukalt inimestega suhtlema, kasutades erinevaid geomeetrilisi kujundeid. Kanzi oskab suheldes kasutada rohkem kui 500 ingliskeelse sõna tähist ja mõistab enam kui 3000 inglise keeles öeldud sõna. Lisaks sellele, et Kanzi on õppinud ise suhtlema, püüdis ta õpetada ka oma ema geomeetrilisi kujuneid kasutama ning õpetas talle selgeks mõne sõna.
Toitumine
Bonobo on kõigesööja. Ta eelistab toituda puuviljadest, kuid sööb ka puulehti, väikseid imetajaid ja selgrootuid. Mõnel juhul on täheldatud, et bonobo kütib madalamaid primaatide liike.
Paljunemine
Bonobo sigimisstatistika ei ole kõrgem kui tavalisel šimpansil. Ajavahemik ühe innaaja algusest järgmiseni on veidi alla aasta. Poja sünniaastal emane ei indle. Tiinus kestab umbes 240 päeva. Ema hoolitseb oma lapse eest neli aastat imetades, kasvatades ja hooldades. Uus laps sünnib umbes iga 4,6 aasta tagant. Bonobo elab vangistuses umbes 40 aastat, kuid tema eluiga looduses on teadmata.
Elupaigad
Erinevalt šimpansist elutseb bonobo ainult troopilises vihmametsas.
Viited
- ↑ Pan paniscus
- ↑ "Bonobo | African Wildlife Foundation". www.awf.org (inglise). Vaadatud 10. märtsil 2026.
- ↑ "Bonobos | UN-GRASP" (Ameerika inglise). Vaadatud 10. märtsil 2026.
- ↑ David W. Macdonald. The New Encyclopedia of Mammals, Oxford University Press, Oxford 2001, ISBN 0-19-850823-9.