1937. aasta (MCMXXXVII) oli 20. sajandi 37. aasta.

• 1.–3. jaanuar – valiti Eraettevõtete Ametnikkude Koda.
• 1. jaanuar – soomlased avaldasid kõigi aegade amatöörmaadlejate maailma edetabeli, milles eestlastel oli kaks esikohta: parim kärbeskaallane Eduard Pütsep ja raskekaallane Kristjan Palusalu. Peale selle hinnati elukutselistest parimaks Georg Lurich Aleksander Abergi ees^[1].
• 12. jaanuar – avati Käsitööstuskoda, koja esimeheks valiti ja kinnitati majandusministri poolt Aleksander Naeres, kes valiti koja juhatuse poolt ka Rahvuskogu teise koja liikmeks; koja esindajaks Riigi Majandusnõukokku valiti Mihkel Andreesen.
• 12. jaanuar – Kodumajanduskoja juhatus valis Linda Eenpalu Rahvuskogu teise koja liikmeks.
• 16. jaanuar – Tallinnas avati hotell Palace^[2].
• 26. jaanuar – Tallinnast algas järjekordne Monte Carlo tähesõit. Tähesõidust võttis osa ka Karl Siitan oma Nashiga^[1].
• 28. jaanuar – Tallinnas toimus Ühistegevuskoja teine üldkoosolek.
• 2. veebruar – Tallinnas avati kohvik Kultas.
• 3. veebruar – põletati Caritase 1936. aasta väljaande postmarkide ülejääk (209 999 tk).
• 6. veebruar – Riia Stars võitis Chicago Tribune'i karika, võites finaalkohtumises Tartu NMKÜ-d tulemusega 26:22^[1].
• 10. veebruar – Rudolf Vaharo nimetati kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhatajaks.
• 16. veebruar – avati Eraettevõtete Ametnikkude Koda, koja esimeheks valiti Aleksander Oinas.
• 18. veebruar – Rahvuskogu alustas tööd.
• 18. veebruar – Pärnus asutati spordiselts Kalev^[1].
• 20. veebruar – Allveelaevastiku Sihtkapitali keskjuhatuse esimees Johan Pitka andis riigivanem Konstantin Pätsile üle sihtkapitali poolt kogutud 80 000 krooni.
• 23. veebruar – riigivanem Konstantin Päts esitas Rahvuskogule Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu.
• 26. veebruar – Jaan Masing valiti Majaomanikkude Koja esimeheks.
• 26. veebruar – Pavel Volkonski eestistas oma perekonnanime Undipojaks.
• 28. veebruar – toimusid Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises, kus Vello Kaaristu võitis kõigil kolmel distantsil esikoha^[1].
• 28. märts – Riias toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus Etienne Gahlnbäck tuli neljandat ja Erik Holst viiendat korda meistriks^[1].
• 1. aprill – kaitsevägi nimetati ümber sõjaväeks ja Kaitseministeerium Sõjaministeeriumiks.
• 1. aprill – hakkas kehtima Steriliseerimise seadus.
• 9. aprill – Tallinnas lõppes kolm päeva kestnud poksi kolmikturniir, kus osalesid Eesti, Saksamaa ja Läti poksijad. Turniiri võitis üllatusega Eesti, kes Saksamaad võitis 5:3 ja Lätit 7:1, Saksamaa võitis Lätit 8:0^[1].
• 12. aprill – Tallinna raekojas vannutati Tallinna börsi- ja sadamaartelli 72 liiget.
• 16. aprill – ilmusid müügile esimesed ETK jalgrattavabrikus valmistatud jalgrattad.
• 16. aprill – Riigi Majandusnõukogu otsustas pooldada Eestisse välistööliste (peamiselt Poolast) toomist^[2].
• 20. aprill – Kilingi-Nõmme alevi II algkooli põleng: Kilingi-Nõmme algkoolis hukkus kinoseansil põlema läinud filmilindi pärast 17 kooliõpilast, vigastada sai 50.
• 30. aprill – lõppes Eesti Entsüklopeedia trükkimine.
• 7. mai – Riias lõppesid Euroopa meistrivõistlused korvpallis, kus Eesti jäi viiendaks, võitis Leedu^[1].
• 22. mai – Pariisis lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses^[1].
• 27. mai – avati puitkonstruktsioonist Kadrioru tennisehall^[1].
• 28. mai – Vabariigi Valitsus otsustas likvideerida Aidu, Loosi ja Õisu valla ja asutada Paistu valla.
• Mais hakkas Tartus ilmuma ajakiri Akadeemia.^[2]
• 3. juuni – Kaunases toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 2:1^[1].
• 17. juuni – Pärnus avati Rannahotell.
• 20. juuni – Stockholmis pidas Eesti meeskond 1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste valikmängu Rootsiga, kus Eesti kaotas 2:7^[1].
• 20. juuni – Soomes Kuopios toimus Eesti-Soome neljas maavõistlus kergejõustikus, kus Eesti kaotas 91:100^[1].
• 21. juuni – riigivanem Konstantin Päts andis kätte esimesed Valgetähe teenetemärgid.
• 1. juuli – riigivanem Konstantin Päts sõitis Orule puhkust veetma.
• 16. juuli – riigivanem Konstantin Päts naasis Tallinna.
• 17. juuli – valmis Türi raadiosaatejaama mast-antenn, mis oli 197 meetri kõrgune ja mis tagas riigi Ringhäälingu kuuldavuse kogu Eestis.
• 28. juuli – Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu uue Eesti Vabariigi põhiseaduse.
• 31. juuli – Konstantin Päts valiti Voka valla aukodanikuks.
• 5. august – riigivanem võttis vastu Voka vallavanema Ernst Voormansiku ja vallavolikogu esinduse, kes andsid talle üle valla aukodanikuks valimise diplomi.
• 10. august – Tallinnas võeti pidulikult vastu laskmise MM-ilt saabunud sportlasi, kes võitsid kokku 85 kuld-, 54 hõbe- ja 31 pronksmedalit^[2].
• 12. august – riigivanem Konstantin Päts pani nurgakivi Kadrioru Administratiivhoonele.
• 13. august – Ungari saadik Bela de Török esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 14. august – riigivanem Konstantin Päts asutas Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi.
• 17. august – riigivanem Konstantin Päts kuulutas välja uue Eesti Vabariigi põhiseaduse.
• 17. august – riigivanem Konstantin Päts jagas välja 149 Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärki, neist 32 I klassi mälestusmärgid.
• 20. august – Tallinna külastas Eesti aukonsul Ecuadoris Aagard Anders Bjarner.
• 29. august – Iru linnusesse paigutati sümboolne garnison (Kaitseliidu Iru kompanii).
• 30. august – 2. september – toimus riigivanem Konstantin Pätsi visiit Soome.
• 1. september – asutati Riigi Viljasalv.
• 3. september – uus põhiseadus avaldati Riigi Teatajas, algas 120-päevane üleminekuperiood, mille kestel oli Konstantin Pätsi ametinimetuseks riigihoidja.
• 7. september – Tallinnas toimus Eesti Aeroklubi asutamiskoosolek^[2].
• 11. september – Artur Tupits määrati põllutööministriks ja astus ametisse.
• 12. september – kaitseseisukorda pikendati aasta võrra.
• 24. september – riigihoidja andis dekreedina ülikoolide seaduse, millega asutati Tallinna Tehnikainstituut; lõppes Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Tartu Ülikooli hegemoonia^[2].
• 1. oktoober – algas Allveelaevastiku Sihtkapitali vanametallide kogumise võistluskorjandus allveelaevade hävitajate soetamiseks.
• 3. oktoober – õnnistati ametisse Narva ja Irboska piiskop Pavel (Dmitrovski).
• 3. oktoober – Tallinnas lasti vette meremärkide panija Merepoeg.
• 9. oktoober – avati Tartu Kutseesinduste Kodu.
• 10. oktoober – avati Tõravere raudbetoonsild Elva jõel.
• 21. oktoober – toimusid Konstantin Pätsi sünnikoha tähistamise talgud.
• 23. oktoober – pandi nurgakivi Kodumajanduse Instituudile.
• 23. oktoober – Jõhvi lähistel toimunud puurimistel jõuti rauamaagi lademeni.
• 23. oktoober – Tartus ja Toril lõppesid hobuserautamise kursused.
• 24. oktoober – Tallinnas toimus üleriiklik paberi- ja kirjutustarvetega kauplejate päev.
• 25. oktoober – Enn Murdmaa valiti Õpetajate Koja esimeheks.
• 27. oktoober – Johan Pitka annetas Tallinna Kaarli kogudusele Allveelaevastiku Sihtkapitali kinnisvaramärgi.
• 31. oktoober – endine Suurbritannia saadik Edmund Monson lahkus Eestist.
• 31. oktoober – Tartus pandi nurgakivi Vanemuise uuele hoonele. Senine draamaetendusteks sobimatu teatrisaal korraldati ümber kontserdisaaliks, sõnalavastuste tarbeks üüriti tühjalt seisev Tartu saksa teater.
• 19. november – Tallinna saabus Saksa kergeristleja Leipzig.
• 20. november – Saksa kergeristleja Leipzig orkester andis Tallinnas Harjuvärava mäel vabaõhukontserdi.
• 3. detsember – Abruka saare riigimetsa kvartaal nr 26 võeti looduskaitse alla.
• 4. detsember – Tallinnas avati saksa raamatu ja raamatukunsti näitus.
• 15. detsember – Eesti saadik Rudolf Möllerson esitas oma volitused Soome presidendile Kyösti Kalliole.
• 31. detsember – lõpetati V Riigikogu liikmete volitused.
• Detsembris valmis Tartus turuhoone^[2].
• Detsembris ilmus mitu tähelepanuväärset teost, näiteks Friedebert Tuglase "Väike Illimar"^[2].

 Pikemalt artiklis Sündinud 1937

• 6. jaanuar – Ludvík Daněk, Tšehhoslovakkia kergejõustiklane
• 12. jaanuar – David Papp, Eesti päritolu Rootsi merendusteadlane
• 31. jaanuar – Philip Glass, ameerika helilooja
• 12. veebruar – Charles Dumas, USA kõrgushüppaja
• 13. veebruar – Sigmund Jähn, Saksa kosmonaut
• 20. veebruar – Mihkel Loodus, eesti tõlkija ja ajakirjanik
• 8. aprill – Maila Rästas, eesti näitleja
• 14. aprill – Kari Tilk, eesti dekoraator
• 24. aprill – Mare Orgse, eesti pianist ja pedagoog
• 26. aprill – Liina Pihlak, eesti lavastuskunstnik
• 28. aprill – Saddam Hussein, Iraagi president
• 13. mai – Hando Kruuv, eesti vabadusvõitleja
• 16. juuni – Simeon II, Bulgaaria kuningas
• 23. juuni – Martti Ahtisaari, Soome poliitik, endine president
• 25. juuni – Albert Filozov, vene teatri- ja filminäitleja ning pedagoog
• 8. juuli – Einar Laigna, eesti vaimulik ja ohvitser
• 21. august – Gustavo Noboa, Ecuadori poliitik
• 26. august – Gennadi Janajev, Nõukogude Liidu poliitik
• 2. september – Derek Fowlds, inglise näitleja
• 4. september – Mikk Mikiver, eesti näitleja ja lavastaja
• 15. september – Fernando de la Rúa, Argentina poliitik
• 21. november – Eili Annuk, eesti koorijuht
• 30. november – Ridley Scott, Inglise filmilavastaja
• 6. detsember – Hendrik Laur, eesti vaimulik
• 10. detsember – Karel Schwarzenberg, Tšehhi poliitik
• 16. detsember – Piia Sork, eesti metallikunstnik
• 21. detsember – Jane Fonda, ameerika näitleja
• 22. detsember – Eduard Uspenski, vene lastekirjanik
• 31. detsember – Anthony Hopkins, Walesi näitleja

 Pikemalt artiklis Surnud 1937

• 6. jaanuar – Joosep Teetsman, endine riigivanema teener
• 26. jaanuar – Johannes Leopold Jüris, Majaomanikkude Koja esimees
• 3. veebruar – Mai Saar, eesti arst
• 10. märts – Jevgeni Zamjatin, vene kirjanik
• 15. märts – H. P. Lovecraft, ameerika õudusulmekirjanik.
• 17. märts – Gustav Loorberg, endine Helme vallavanem
• 21. märts – Mihkel Neps, endine Saare Maavalitsuse esimees
• 25. märts – Dimitri Barkovski, eesti vaimulik
• 27. märts – Aleksander Planken, eesti rohuteadlane
• 9. aprill – Hans Kamar, riigivanema autojuht
• 10. aprill – Peeter Piller, endine Petseri maavalitsuse esimees
• 13. aprill – Ilja Ilf, vene kirjanik
• 28. aprill – Netty Pinna, eesti näitleja
• 30. mai – Madison Grant, USA eugeenik
• 11. juuni – Hando Mugasto, eesti kunstnik
• 12. juuni – Mihhail Tuhhatševski, Nõukogude Liidu marssal
• 28. august – Felix-Jaan Raeksoo, Eesti politseinik
• 8. september – Friedrich Simon, endine Tartu Ülikooli peahoone uksehoidja
• 17. oktoober – Edgar Maring, Eesti politseinik
• 21. oktoober – Roland Strunk, saksa ajakirjanik
• 23. oktoober – Friedrich Karlson, eesti advokaat
• 31. oktoober – Jüri Kark, eesti põllumees
• 9. november – Ramsay Macdonald, Suurbritannia poliitik
• 16. november – Eero Järnefelt, soome kunstnik
• 19. november – Aleksander Sipelgas, eesti kirjanik ja tõlkija
• 26. detsember – Jakob Rosenberg, eesti esperantist
• 28. detsember – Maurice Ravel, prantsuse helilooja

• füüsika – Clinton Joseph Davisson, George Paget Thomson
• keemia – Walter Haworth, Paul Karrer
• meditsiin – Albert von Szent-Györgyi Nagyrapolt
• kirjandus – Roger Martin du Gard
• rahu – Robert Cecil

• Eesti Kroonika 1937