Paljud soomlased arvavad, et saavad sõja korral põgeneda Rootsi, aga tegelikkuses pole see võimalik. Lisaks meestele puudutab see ka naisi.

Soome Iltalehti uuris, mis juhtub Soome naistega võimaliku sõja korral. Asjatundja sõnul tuleks ühte valdkonda eriti töös hoida „viimase hetkeni”. Enamik selle valdkonna töötajatest on naised.

Välja selgitatud teave näitab, et mõned naised ja nende pered on oma kodumaaga rohkem seotud kui teised. Teave põhineb eriolukorra seaduse 2026. aasta veebruari seisu sätetel. Eriolukorra seadusesse tehakse praegu muudatusi. Sõja puhkedes võidakse seadust uuesti ümber vaadata.

Töö või töökohustus võib olla takistuseks riigist lahkumisele.

Põhiseadus sätestab selle järgmiselt:

„Iga Soome kodanik on kohustatud osalema isamaa kaitsmises või seda seaduse sätete kohaselt abistama.”

Võimaliku sõja ajal peaks tööjõud olema võimeline tagama tootmise, mis on oluline riigikaitse, elanikkonna kaitsmise, esmavajaliku tervishoiu, miinimumsissetuleku ja varustuskindluse seisukohast, vastavalt eriolukorra seadusele.

Kui sundtööle paigutamine ja vallandamise õiguse piiramine ei ole riigikaitseks piisavad, jõustub töökohustus. Põhimõtteliselt kehtib see kõigile 18–67-aastastele isikutele, kelle elukoht on Soomes.

Kui töökohustuslasele saadetakse kutse, peab ta sellest teatama oma elukohajärgsele tööturuasutusele. Seejärel annab asutus kohustatud isikule töökorralduse. See korraldus sisaldab muu hulgas tööülesannet, töö tegemise kohta ja ülesande kestust.

Millistele töödele võidakse inimesi määrata?

Töökohuslasi saab kasutada näiteks elanikkonna kaitsmiseks mõeldud ülesannete täitmiseks.

Ülesannete hulka võivad kuuluda evakueerimine, esmaabi, hooldus, ehitus, koristamine, hädaabikeskuse ülesannete abistamine, tulekustutus, pääste- ja puhastustööd. Töökohuslased võivad tegeleda ka tsiviilkaitsevarjendite kasutusele võtmisega.

Naiste Eriolukordade Ühingu tegevjuht Pia Lindell ütleb, et ülesannete täitjatele makstakse mingisugust hüvitist, kui ülesanne määratakse seaduse alusel. Mõnda tööd saab teha ka vabatahtlikult kolmanda sektori kaudu ilma tasuta.

Kaitsevägi peab reservväelaste (ajateenijate) registrit. Puudub terviklik mitteajateenijate register, kust erinevad asutused saaksid leida koolitatud ja vabatahtlikke erinevate ülesannete jaoks.

Praegu käivad ettevalmistused tervikliku julgeolekuregistri loomiseks, mille esimene etapp valmib sel aastal, ütleb Lindell.

Tema sõnul peaksid ametivõimud juba praegu määrama ülesandeid, mille täitmiseks kodanikud saaksid end koolitada ja pühenduda. Praegu on neid ametikohti veel vähe, kuid mõned ülesanded on juba välja selgitatud.

Näiteks Leijona Catering, mis hoolitseb kaitseväe toiduga varustamise eest, märkas, et ei suuda valmisoleku suurendamisel oma praeguste ressurssidega toime tulla. Selle ülesande võib saada Kaitseõppe Ühingu (MPK) veebikoolituse kaudu kiirõppena ja kaasneb kohustus teenida näiteks nädala jooksul kaitseväe toiduga varustamises.

Samuti võidakse määrata kohustus kaitseväe transpordivahendite hoolduseks ja korrashoiuks samamoodi nagu toiduga varustamise puhul. Sellisel juhul on partneriks Millog.

Samuti on täpselt määratletud valdkonnad, mis kuuluvad töökohustuse alla.

Tervishoiu- ja sotsiaaltöö on hõlmatud sõjaaja töökohustusega. See töö jätkub muutumatul kujul ka sõjaseisukorra ajal. Eriolukorra seaduse kohaselt on see hädavajalik töö. Töö tegemise korralduse saab anda maksimaalselt kaheks nädalaks korraga ja korraldust saab pikendada ainult üks kord.

Sektoris on eriolukorda esinenud vaid viimastel aastatel, kui valitsus kuulutas 2020. aastal koroonaviiruse tõttu välja eriolukorra. Sel ajal kehtis valitsuse nimekirja kohaselt töökohustus 18–67-aastastele tervishoiutöötajatele.

Sel ajal kuulusid valitsuse näidiskutsenimetuste hulka arstid, õed, kogukonnaõed, ämmaemandad, parameedikud, laboriõed, radioloogid, õed ja õendustöötajad, füsioterapeudid ning teatud tervishoiu tugiteenuste valdkonnas tegutsevad ametid, näiteks seadmete ja ravimite haldamine ning patsientide transport.

Sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussektori spetsialistide ametiühing Tehy teavitas oma liikmeid pandeemia ajal, et eriolukorra seadus mõjutab tõenäoliselt sektori töötajaid. Eriolukorra seadus võib kaasa tuua muudatusi ületunnitöö ja põhipuhkuse osas.

Eriolukorra seadus suurendab avaliku sektori võimekust ja vajadusel kaasatakse ka erasektor.

Tööandja ei saa katkestada töötaja õppepuhkust, ametlikku puhkust ega eriolukorra seaduse alusel antud tööpuhkust. Perepuhkust ei tohi katkestada, kui kodus on laps, kes vajab pidevat hooldust ja hooldust ei ole võimalik teisiti korraldada.

Tööandja ei saa haiguslehel olevat inimest tööle kohustada. Eriolukorra seaduse kohaselt saab töövõimetusasutus anda töökorralduse ainult tööle allutatud isikule, kelle tööks ta on mõistlikult võimeline.

See arvestab töötava isiku vanust, tervist, võimalikku puuet, perekondlikke suhteid, haridust, varasemat töökogemust ja määratava töö iseloomu.

Eriolukorra seaduse kohaselt on võimalik, et sotsiaal- ja tervishoiuteenuste lõppjärgus olevate õpilaste tööpanust võidakse kasutada.

On ka teisi valdkondi, kus töötajad võivad olla samamoodi töökohustusega seotud.

„Eesmärk on ilmselt hoida õppetegevust lõpuni käigus. Suur osa õpetajatest on naised,” ütleb Naiste Eriolukordade Ühingu tegevjuht Lindell.

Perekondlik olukord seab naiste töökohustustele teatud piirangud.

Eriolukorra seaduse kohaselt ei saa töökorraldust anda isikule, kellel on kodus laps, kes vajab pidevat hooldust. Olukord kehtib ka nende kohta, kes peavad hoolitsema teise inimese eest, kelle hooldust ei ole võimalik muul viisil korraldada.

Aga kuidas on lood nende lastega, kelle mõlemad eestkostjad on teeninud sõjaväes?

Naiste Eriolukordade Ühingu tegevjuht Pia Lindell ütleb, et eestkoste küsimust ei ole piisavalt arvesse võetud aruteludes, kus propageeritakse kohustuslikku sõjaväeteenistust nii naistele kui ka meestele.

Minu arvates on vastuvõetamatu, et lapse mõlemad eestkostjad peavad põhimõtteliselt sõja ajal teenima. Sõjaväeteenistuse ajal moodustatakse rühmad, mis vajadusel sõja ajal teenivad, seega ei võimalda olukord poolel koosseisust puududa, sõnab ta.

Ja kas on võimalik, et lapsed saadetaks sõjalastena välismaale, nagu Soome viimaste sõdade ajal?

Soome Lotta Pärandiühingu esinaine Kaija Vesala kommenteeris Yle-le 2015. aastal, et praegune lasteaedade ja perepäevahoiu süsteem võimaldab lastel Soomes viibida. Viimaste sõdade ajal oli olukord teistsugune.

„Minu arvates peaks lasteaedade personal olema kohustatud eriolukorra ajal laste eest lasteaedades hoolitsema nii päeval kui öösel ning siis saavad emad oma eriolukorra ülesannet täita kas oma ametikohal või vabatahtliku koolituse kaudu,” ütles ta Yle-le 2015. aastal.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}

Loe allikast edasi