Sellises olukorras muutub üha olulisemaks regionaalne koostöö, millest samuti kõneles suursaadik Margus Laidre Postimehe arvamusliidrite lõunasöögil, rõhutades Uue Põhjala piirkondlikku liitu (Põhjamaad + Baltimaad + Saksamaa ja Poola).

Paneme selle koostöö mõõtkavasse. Uue Põhjala summaarne rahvaarv oleks 154,9 miljonit inimest ning SKT 7,5 triljonit dollarit. Venemaa vastavad arvud on 143,5 miljonit inimest ja 2,54 triljonit dollarit. Seega ületaks Uue Põhjala majandus Venemaa majandust kolm korda ning regioon jääks alla üksnes territooriumilt ja tuumarelvade arvu poolest, mida võimalikku ühendusse kuuluvatel riikidel praegu ei ole.

Jättes isegi kõrvale Saksamaa ja Poola, on Põhjamaade ja Baltimaade kaheksa riigi (NB8 ehk Nordic-Baltic Eight) summaarne majandus Venemaa omaga võrdne. Tegemist on arvestatava jõuga, kus puuduvad poliitilised erimeelsused ning mis hindab geopoliitilist olukorda kainelt, üsna sarnases võtmes.

Põhjamaad ja Baltimaad on üheskoos majandusnäitajaid arvestades Venemaa kõrval kaalukas jõud, kes lisaks toetusavaldustele suudab kõnelda julgeolekupoliitiliste tegude keeles.

See ei ole pelgalt teooria, sest NB8 formaat toimib praktikas juba pikemat aega väga hästi. 24.–25. veebruaril külastasid grupi liidrid Ukraina pealinna Kiievit, demonstreerides ukrainlaste jätkuvat toetamist. NB8 on sealjuures eelnevaid majandusnäitajaid arvestades Venemaa kõrval kaalukas jõud, kes lisaks toetusavaldustele suudab kõnelda julgeolekupoliitiliste tegude keeles, mida Venemaa hästi mõistab.

Ühises avalduses Kiievis toetasid NB8 liidrid Ukraina territoriaalset terviklikkust ja tema liitumist tulevikus ELi ja NATOga ning rõhutati, et sõda lõpetav rahuleping peab tuginema rahvusvahelisele õigusele. Lisaks lubasid grupi riigid Ukrainat käesoleval aastal toetada 12,5 miljardi euroga sõjaliselt ning anda 918 miljonit eurot energiavarustuse taastamiseks.

Ukraina toetamine on vajalik regiooni julgeoleku nimel. Kummaline on lugeda mõningaid Eestis levinud arvamusi, et Ukraina toetamist tuleks kärpida või see sootuks lõpetada; et meil lehvib liialt palju Ukraina lippe ja et rahulepingu sõlmimisel oleks vaja mõelda Venemaa näo säilimisele. Mõtte edasiarendamisel jõuaksime tõdemuseni, et Ukraina oleks kuidagi justnagu ise süüdi Venemaa kallaletungis. See ei ole niimoodi ning vastupidised väited on Kremli jutupunktide esitamine, mille puhul pole õigupoolest isegi oluline, kas seda tehakse teadlikult või naiivsusest.

NB8 formaat on pragmaatiline vastus rahvusvahelise korra murenemisele. Kui on piisavalt neid, kes on valmis seda kehtestama, siis nii lihtsalt ongi – muidugi oleks oluline ka Saksamaa osalus. See on igati Eesti rahvuslikes huvides.