Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Tallinna kreisi ja Rakvere kreisiga, idas Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja läänes Pärnu kreisiga.

Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis^[2] ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal.

Liivimaa kubermangu Viljandi kreisi alad Schuberti kaardil

Liivimaa kubermangu Viljandi kreisi alad Schuberti kaardil

Liivimaa kubermangu Viljandi kreisi alad Schuberti kaardil

Viljandi kreisilinn oli Viljandi, 19. sajandi keskel kuulus kreisi kaheksa kihelkonda:^[3]

• Viljandi kihelkond (Kirchspiel Fellin-Land),
• Helme kihelkond (Kirchspiel Helmet),
• Suure-Jaani kihelkond (Kirchspiel Groß St. Johannis),
• Kolga-Jaani kihelkond (Kirchspiel Klein St. Johannis),
• Põltsamaa kihelkond (Kirchspiel Oberpahlen),
• Paistu kihelkond (Kirchspiel Paistel),
• Pilistvere kihelkond (Kirchspiel Pillistfer),
• Tarvastu kihelkond (Kirchspiel Tarwast).

1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond^[4], mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.

1804. aastal jagati Põhja-Liivimaal asuvate Liivimaa kubermangu praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond.

1845. aastal registreeriti Pärnu-Viljandi Põllumajandusselts^[5], mille eesotsas olid Õisu ja Heimtali von Siversite ja Riidaja von Strykide suguvõsa esindajad. 1871. aastal asutati kreisis Viljandi Eesti Põllumeeste Selts.

Pärnu-Viljandi kaksikmaakonnast uuesti eraldatud Pärnu kreis moodustati 1888. aastal

1911. aastal eraldati Viljandi kihelkonnast Kõpu kihelkond (Kirchspiel Fellin-Köppo).

Viljandi ja Pärnu kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks^[6] (Fellinsches Ordnungsgericht, Pernauer Ordnungsgericht):

1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond
2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond
3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond
4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond
5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond
6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.

Sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamine” seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Viljandi kreisi Viljandimaa politseivalitsuse^[7] I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Viljandi, Kõpu, Suure Jaani ja mõisad: Eimtali, Loodi, Vardi, Holstre ja Paistu kirikumõis, kreischefi vanema abilisega; II. jaoskond: Põltsamaa, Pilistvere ja Kolga-Jaani, kreisichefi noorema abilise elukoht oli Põltsamaal; III. jaoskond: Tarvastu, Helme ja mõisad: Aidu, Morna, Õisu, Pahuvere ja Laatre. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Helmes.^[8].

Viljandi kreisi läbis Tallinna–Riia postimaantee, kreisis asusid Mõisaküla, Viljandi ja Võhmast viie kilomeetri kaugusel Võhma ehk Pahajänese postijaam^[9], Suure-Jaani (Lõhavere)^[10], Põltsamaa, Parika postijaam.

1799. aastal avati postitee Viljandist Kuigatsisse, 1885. aastal avati postiteel Kärstna vahejaam. 1850. aastal avati Viljandi–Mõisaküla postitee, vahejaamaga Õisus, kuhu Raadi kõrtsi rajati hobu-postijaam. 1892. aastal pikendati Pärnu trakti Torist Vana-Vändra ja Suure-Jaani kaudu Viljandini. Viljandi–Parika–Põltsamaa trakt avati 1889. aastal. Viljandis asus „Klinke“ postijaam Vaksali tänav 4. Postijaama rajas ja avas 1. detsembril 1859 sakslane Friedrich-Wilhelm Klinke.

 Pikemalt artiklites Viljandi–Põltsamaa postimaantee ja Viljandi–Mõisaküla postitee

1897. aastal avati Viljandit läbiv Valga–Ruhja–Pärnu raudtee harutee Laatre–Viljandi raudtee. 1898 alustati uue Tallinna-Viljandi raudteeliin ehitamist Viljandi ja Tallinna vahele. Uue tee valmimisel kujunes see peamiseks teeks ja raudtee hakkas kandma nime Pärnu–Tallinna juurdeveoraudtee.

• Riia asehaldurkond
• Viljandi maakond

• Ajaloolise Viljandimaa tutvustus Eesti mõisaportaalis
• Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Viljandi Kreisi geograafiast) (saksa keeles)
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 323-333.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 66-68.