Viive Aamisepp (alates 1969. aastast Viive Käro; 21. aprill 1936 Haapsalu – 22. juuli 2023^[1] Kärdla^[2]) oli eesti näitleja.

Ta lõpetas 1956. aastal Tallinna 2. Keskkooli, õppis aastatel 1958–1961 Tartu Riiklikus Ülikoolis inglise keelt ja töötas aastatel 1957–1961 Tallinnas ökonomistina ja näitles Jaan Tombi nimelises Rahvateatris.

Aastatel 1961–2009 töötas ta Rakvere Teatris. Tema viimaseks etenduseks enne pensionile suundumist jäi "Cyrano de Bergerac".^[3]

Ta oli alates aastast 1965 Eesti Teatriliidu liige ja alates 1993. aastast Eesti Näitlejate Liidu liige.

1961

• "Romeo, Julia ja pimedus" – Ester, juudi soost tütarlaps
• "Kõik jääb inimestele" – Ziina
• "Politseitund" – Mitzi

1962

• "Kretšinski pulm" – Lidotška
• "Enne õhtusööki" – Veera Golubeva

1963

• "Perekond Kirret" – Kirreti laps Ene
• "Kuulus 702" – Diana ehk tütarlaps helesinises (Raadioteatri kuuldemänguna 1964)
• "Hoidke elavaid poegi" – Valentina

1964

• "On põgenenud madu" – Eva Potomka
• "12 öö" – Viola
• "Püve talus" – Tiina

1965

• "Hõbesalu" – Šura
• "Hea inimene Sezuanist" – majaperenaine Mi Tzu
• "Väike prints" – madu
• "Tiivasirutus" – Rita Luts

1966

• "104 lehekülge armastust" – Nataša
• "Majake" – oblastiprokurör Pavlinova
• "Adomas Brunsa saladus" – arhitekt Ksavera

1967

• "Ärge kaotage vihmavarje" – Leera (Kaleria)
• "Selle suve sinised mõtted" – Ukankuivuuvaara perenaine

1968

• "Varaste ball" – Eva
• "Rahvavalgustaja" – Alviina Maasikas
• "Minu perekond" – toatüdruk Maria
• "Õnne lootus" – neiu Nazi
• "Kaasaegse luule õhtu"

1969

• "Neptuni pärijad" – Monika
• "Taevas ja maa" – Khetina
• "Lõoke" – väike kuninganna

1970

• "Oma saar" – Helju

1971

• "Kolm õde" – Maša
• "Kitarristid" – Julia Viktorovna, klubi "Bio" juhataja
• "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" – Karoliina Annabella Viktoria, kuninganna ja taluperenaine

1972

• "Töökaaslased" – Ljudmilla Kalugina
• "Varastatud õnn" – Hanna, Nastja
• "Tantsuõpetaja" – Florela

1973

• "Kreeklane otsib kreeklannat" – Chloe Saloniki
• "Läbisõidul" – medõde Klavdia
• "Ei tunnista end süüdi" – Migli Rastekaite
• "Aristokraadid" – Sonja

1974

• "Meelelahutaja" – Galina Seliševa
• "Don Juan" – Dona Isabel
• "Ime" – Välja Viia, koguduse liige

1975

• "Kõiges on süüdi sardiinid" – tädi
• "Ükskõiksus ja valu" – Volga Silvestrovna Manajeva, rajooni täitevkomitee esimees
• "Mikumärdi" – peretütar Maret

1976

• "Põrgupõhja uus vanapagan" – Juula
• "Neli tilka" ("Eestkostja") – sekretär
• "Asendamatu" – Jevdokia
• "Pidu" – Niina
• "Vedelvorst" – Närsnärula lesk perenaine Mari

1977

• "Luigetapjad" – Lemmi
• "Hunditubakad" – õde Anastassia, nunn

1978

• "Suur-Heikkila peremees ja tema sulane ehk härra Punttila" – apteegipreili
• "Uus pintsak" – Dermendzijeva

1979

• "Nimepäev" – Ilona
• "Pulmad Abruka moodi" – "Mäletan", Notateenia
• "Armastus on tugevam kui surm" – Frida Turaida õukonnast

1980

• "Naistele mehed, meestele meri" – Simmu Miina, külanaine
• "Virumaa leib" – Motja

1981

• "Suvisteöö kevadlõkete põledes" – Charlotta Lönnqvist
• "Taavet Soovere elu" – ema
• "Nelikümmend küünalt" – Villemi ema, Maire-Kaarina ema
• "Püha Antoniuse imetegu" – Virginie, Leontine

1982

• "Sõgedad" – 3. näitleja
• "Kas kõik jääb nagu oli?" – Malõševa
• "Ja katkeb hõbedane pael" – vanaema

1983

• "Kaks noolt" – üks hõimlastest
• "Autobuss" – osaline
• "Michelsoni immatrikuleerimine" – ema
• "Kuningas Richard II" – Gloucesteri hertsoginna

1984

• "Kahekesi teisel avenüül" – Pauline
• "Lastekuningas Macius" – sise-, välis- ja peaminister

1985

• "Poiss põleval laevalael" – Hilja
• "Ta ei tahtnud olla näitleja" – Anna, Sanderi tädi
• "Liilia" – Muskati emand

1986

• "Tabu Elle,ma tahan sinuga rääkida" – mamma
• "Öö kupees" – tädi Raissa
• "Libahunt" – vana naine

1988

• "Enesetapja" – Serafima Iljitšina
• "Õitsev meri" – Liisa

1989

• "Hirmsad vanemad" – Yvonne
• "Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupeole sai" – Mall, Tapiku Toomase naine
• "Väike merineitsi" – mere kuningatar, vanaema jt

1990

• "Keegi ei kuule meid" – ema
• "Trummid öös" – Amalie Balicke, Anna ema
• "Kohtumine vanas majas" – ema

1991

• "Kaheteistkümnes öö" – Maria
• "Kuss! Elagu tšuktšid!" – Zilia Zaidelman

1992

• "Abielu ja õnn" – pr Köögertal
• "Pelikan" – Marget, teenija
• "Tähtis on olla tõsine" – leedi Bracknell

1993

• "Rosmersholm" – madam Helseth, virtin
• "Põletatud oranž" – Armanda Klein

1994

• "Tähtis on olla tõsine" – Kracknel

1996

• "Varaste ball" – leedi Hurf
• "Kahe isanda teener" – Brighella
• "Vankumatu tinasõdur" – muinasjutuvestja

1997

• "Don Juan" – Celestina, kupeldaja
• "Dracula" – kõrtsmiku naine ja nunn
• "Tantsumaraton" – heategevuse ühingu president

1998

• "Hingetuisk" – Piny
• "Pipi Pikksukk" – pr Prysselius
• "Ohtlikud suhted" – pr de Rosemonde

2000

• "Nõmmekingsepad" – Marta
• "Väike nõid" – eideke
• "Valge uni" – vanaema, rähn

2004

• "Pidusöök" – vanaema

2005

• "Kaduviku riik" – osaleja
• "Okasroosike" – kuninganna

2006

• "Casanova" – naine-söögitädi
• "Isa" – amm

2007

• "Cyrano de Bergerac" – puhvetipreili
• "Muumitrolli jõuluuni" – Muumimamma

Tema abikaasa oli näitleja Volli Käro. Nende poeg on ajaloolane Allan Käro.^[4]

• 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 2006 Lääne-Virumaa vapimärk
• 2007 Rakvere Kroonimärk