Vesikupp (Nuphar) on vesiroosilaadsete seltsi vesiroosiliste sugukonda kuuluv perekond.

Vesikupu areaaliks on põhjapoolkera parasvööde.

Perekonda kuulub sõltuvalt klassifitseerimisest 1–25 liiki. Mõned botaanikud loevad vesikupu perekonda ainult kollast vesikuppu ning ülejäänuid selle alamliikideks ja vormideks. Enamik botaanikuid tunnustab aga 10–15 liiki. Viimased geneetilisel tasemel tehtud uuringud näitavad, et euroopa liigid on rohkem sugulased omavahel ja ameerika liigid omavahel.

Vesikupu perekond sarnaneb väliskujult suuresti vesiroosi perekonnaga. Tähtsaimad erinevused on kroon- ja tupplehtede vahel: vesikupul on kroonlehed palju väiksemad kui 4–6 helekollast tupplehte, vesiroosidel on seevastu kroonlehed suuremad kui tupplehed; samuti erineb kahe perekonna vilja valmimine: vesikupu vili valmib veepinnast kõrgemal, aga vesiroosi vili vajub vee alla kohe, kui õis sulgub. Kuid lehed on mõlemal sarnased.

Eestis on esindatud kaks vesikupu liiki:

• kollane vesikupp (Nuphar lutea), tavaline
• väike vesikupp (Nuphar pumila), peamiselt Kagu-Eestis

• Nuphar advena – tulnuk-vesikupp
• Nuphar japonica
• Nuphar kalmiana – Kalmi vesikupp
• Nuphar lutea – kollane vesikupp
• Nuphar microphylla
• Nuphar polysepala – kaljumägede vesikupp
• Nuphar pumila – väike vesikupp
• Nuphar saggitifolia
• Nuphar variegata

• Nuphar × rubrodisca (N. microphylla × N. variegata)
• Nuphar × saijoensis (N. japonica × N. pumila)
• Nuphar × spenneriana (N. lutea × N. pumila) – keskmine vesikupp

Kreutzwaldi muinasjutus "Kullaketrajad" muutus põgenenud neiu vesikupuks.