Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) on Eesti mittetulundusühing. Selle asutasid 4. augustil 2011 Toomas Kalmus, Külliki Kübarsepp ja Andres Ammas.[1] 2013. aasta detsembrist on selle juhatuse esimees Andres Herkel.[2]

Eesmärgid

Vaba Isamaalise Kodaniku eesmärkideks on propageerida kodanike vabatahtlikku tegevust ning edendada ja levitada rahvuslik-konservatiivset maailmavaadet.[1] Ühingu töömeetoditeks on arutelud, seminarid ja koolitused.[3]

18. augustil 2012 võttis VIK Veneveres toimunud üldkoosolekul vastu deklaratsiooni "Eesti demokraatia eest!". Seda kommenteerides väitis Andres Ammas: "Pealispinnal paistab, et meie valimised toimuvad vabalt ja ausalt, hääletajaid ei terroriseerita ja tulemusi ei võltsita. Kuid ometi ei ole meie valimised ei vabad ega võrdsed, uute ja võistlevate kandidaatide nimekirjade ülesseadmine on sama hästi kui võimatu." Samuti kritiseeris ta erakondade riikliku rahastuse hüppelist suurendamist Juhan Partsi peaministriks tõstnud koalitsiooni poolt 2003. aastal.[4]

Septembris 2012 korraldatud missioonikonverentsil tehtud avalduses kritiseeris VIK kohaliku võimu sundparteistamist: "Kohalike valimiste eel surutakse kogukonnaliidreid ja teisi aktiivsemaid inimesi erakondlikesse nimekirjadesse. /---/ Paljudes kohalikes omavalitsustes töötavad volikogude liikmed sisuliselt vallavanema otsealluvuses või munitsipaalasutuste juhtidena. Enamikus Eesti valdades on toimunud kohaliku võimu klannistumine, kus võimulolijate peamine tegevus valitsemisperioodil on tagada nendest tööalaselt või sotsiaalselt sõltuvate valijatehäälte kindlustamine ka järgmiseks valimisperioodiks."[5]

VIK toetas ka erakondade liikmepiiri alandamist[6] ja tervishoiutöötajate streiki 2012. aastal.[7]

20. aprillil 2013 toimunud üldkoosolekul võttis VIK vastu lühiprogrammi "Eesti visioon".[8]

Vaba Isamaaline Kodanik algatas valimisliidud Tallinnas ja Tartus kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 20. oktoobril 2013. Vaba Tallinna Kodanik sai 4,01% valijate toetusest. Isamaaline Tartu Kodanik sai kolm saadikukohta linnavolikogus (7,03% valijate toetusest).

6. jaanuaril 2014 teatas Andres Herkel, et VIK tegutseb aktiivselt selle nimel, et Eestis tekiks uus erakond: "Jah, 2014, see käesolev aasta peab olema see tärmin, et minna riigikogu valimistele. Aga me oleme alati öelnud seda, et Vaba Isamaaline Kodanik ise ei ole see organisatsioon, mis kohe muutub erakonnaks."[9] Järgnevalt teatasid VIK ja ühendus Parem Eesti kavatsusest luua koos uus parempoolne erakond,[10] algatusrühm lubati registreerida uue mittetulundusühinguna veebruaris. Selleks ajaks oli VIK-il umbes 300 liiget, Paremal Eestil fikseeritud liikmeskond puudus (erakonna loomise miinimumpiir oli sel ajal 1000 inimest).[10] VIK-i ja Parema Eesti teate järel loobus ekspankur Jaan Männik plaanidest luua oma uus erakond, Männik lubas ka uude parteisse astuda. Vastupidi algsetele teadetele[11] jätkas endine reformierakonna poliitik Kristiina Ojuland siiski katseid luua omaenda erakond.[12] Veebruaris teatasid VIK ja Parem Eesti koostöö lõppemisest.[13]

Juhatus

Juhatuse liikmed on alates 2013. aasta detsembrist Andres Herkel (esimees), Imre Mürk (aseesimees), Jaanus Ojangu (aseesimees), Inna Rose, Lii Ramjalg, Kristo Krumm, Indrek Palu, Märt Meesak, Enn Meri ja Tõnu Teeveer.[2]

Ühendused

Oktoobris 2012 teatas VIK plaanist luua neli maakonnaühendust.[viide?]

Liikmed

Lisaks asutajaliikmetele kuuluvad VIK-i mitmed ühiskonnategelased: Veiko Spolitis, Brit Kerbo, Sergei Metlev, Jevgeni Krištafovitš, Andres Herkel, Tõnis Lukas, Juku-Kalle Raid, Indrek Tarand, Jüri Adams, Lagle Parek, Aimar Altosaar, Indrek Kalda, Tarmo Loodus, Tarmo Kruusimäe, Enn Meri, Jüri Saar, Peeter Võsu ja paljud teised.[viide?]

Viited

Välislingid

No tags for this post.