Tõva Vabariik on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Siberi föderaalringkonnas.
Oli aastatel 1921–1944 formaalselt sõltumatu rahvavabariik.
Piirneb põhjas Krasnojarski krai ja Irkutski oblastiga, läänes Hakassia Vabariigiga ja Altai Vabariigiga, idas Burjaatia Vabariigiga ja välisriikidest Mongooliaga lõunas.
Rahvastik
2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 307 930 inimest, kellest olid 82,0% tõvad ja 16,3% venelased.[1] Linnades elas 52,0% rahvastikust. Ainuke suurem linn on pealinn Kõzõl.
Venelaste osakaal on alates 1959. aasta rahvaloendusest (40 protsenti) pidevalt langenud. Suurem väljaränne järgnes 1990. aastal toimunud etnilistele rahutustele, milles hukkus ligi 90 venelast.
Haldusjaotus
Vabariigi koosseisus on järgmised kožuunid:
- Bai-Taiga kožuun (Бай-Тайгинский кожуун)
- Barun-Hemtšiki kožuun (Барун-Хемчикский кожуун)
- Dzun-Hemtšiki kožuun (Дзун-Хемчикский кожуун)
- Erzini kožuun (Эрзинский кожуун)
- Kaa-Hemi kožuun (Каа-Хемский кожуун)
- Kõzõli kožuun (Кызылский район)
- Mongun-Taiga kožuun (Монгун-Тайгинский кожуун)
- Ovjuri kožuun (Овюрский кожуун)
- Pii-Hemi kožuun (Пий-Хемский кожуун)
- Sut-Holi kožuun (Сут-Хольский кожуун)
- Tandinski kožuun (Тандинский кожуун)
- Tere-Holi kožuun (Тере-Хольский кожуун)
- Tess-Hemi kožuun (Тес-Хемский кожуун)
- Todža kožuun (Тоджинский кожуун)
- Tšaa-Holi kožuun (Чаа-Хольский кожуун)
- Tšedi-Holi kožuun (Чеди-Хольский кожуун)
- Ulug-Hemi kožuun (Улуг-Хемский кожуун)
Ajalugu
- 17. aprill 1914 – 1921 Urjanhai krai
- 14. august 1921 – 1926 Tannu-Tuva Rahvavabariik
- 24. november 1926 – 1944 Tuva Rahvavabariik
- 13. oktoober 1944 – 1961 Tuva autonoomne oblast (Vene NFSV koosseisus)
- 10. oktoober 1961 Tuva ANSV
Vaata ka
Viited
- ↑ "2010. aasta rahvaloenduse andmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuni 2012. Vaadatud 1. jaanuaril 2012.
Välislingid
You must be logged in to post a comment.