Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond oli Tartu Riikliku Ülikooli struktuuriüksus 1940–1941 ja 1944–1973.

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 9. oktoobril 1940 sai Tartu ülikooli ametlikuks nimetuseks Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ). 1940. aastal kinnitatud ülikooli ajutisele põhikirjale oli TRÜ-s kuus teaduskonda: arsti-, ajaloo-keele-, matemaatika-loodus-, õigus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna keeleteaduse osakonda kuulusid klassikalise filoloogia, slaavi ja balti filoloogia, kirjanduse, Lääne-Euroopa rahvaste filoloogia, soome-ugri keelte ja eesti keele kateeder jt. 1944. aasta sügisel alustas ülikool tööd seitsme teaduskonnaga: ajaloo-keele-, arsti-, matemaatika-loodus-, õigus-, põllumajandus-, loomaarstiteaduskond ja kehalise kasvatuse instituut.

1946. aastal lahutati eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder kaheks omaette kateedriks. 1947. aastal jagati Lääne-Euroopa rahvaste filoloogia kateeder Lääne-Euroopa kirjanduse ning Lääne-Euroopa keelte kateedriks. Aastatel 1947—1956 eksisteeris loogika ja psühholoogia osakond. 1948. aastal moodustati eraldi võõrkeelte kateeder, ühendati omavahel eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder, moodustati eraldi vene keele, slaavi ja balti filoloogia ning vene kirjanduse kateeder. 1953. aastal suleti Lääne-Euroopa keelte kateeder ja võõrkeelte õpetamine viidi üle võõrkeelte kateedrisse. 1954. aastal ühendati klassikalise filoloogia kateeder Lääne-Euroopa kirjanduse kateedriga Lääne-Euroopa ja klassikalise filoloogia kateedriks; eesti keele kateedri baasil loodi žurnalistika eriharu; vene keele kateeder jagunes üldaine ja põhiaine kateedriks. Aastatel 1954—1965 eksisteeris raamatukogunduse ja bibliograafia osakond.1957. aastal ühinesid vene keele kateedriks vene keele üldaine ja põhiaine kateeder. 1961. aastal suleti võõrkeelte kateeder ja selle baasil loodi saksa keele ja inglise keele kateeder. 1966. aastal avati psühholoogia ja 1968. aastal defektoloogia osakond.

TRÜ ajaloo-keeleteaduskond valmistas ette kaadrit Eesti NSV koolidele ja teaduslikkudele ning kultuuriasutustele. Teaduskonna kõigis osakondades kehtis viieaastane õppeplaan, Kaugõppeosakonnas kuueaastane. AKT kahel esimesel kursusel anti põhimõisted õpitavaist aineist: loeti sissejuhatust kirjandusteadusse, keeleteadusse, rahvaluulesse, etnograafiasse, arheoloogiasse, psühholoogiasse, antiikkirjandusse, jm. Esimesel ja teisel kursusel süvendati võõrkeelte tundmist, õpetati ladina keelt, eesti filoloogidele ka soome keelt. Vastavalt vajadustele ja soovidele sai õppida vabatahtliku ainena veel mitmesuguseid võõrkeeli, eesti ajalugu, kunstiajalugu vm. kohustuslikud üldained olid NLKP ajalugu, dialektiline ja ajalooline materialism, filosoofia ajalugu, poliitiline ökonoomia, teaduslik kommunism ja ateism. Kolmandast kursusest toimus spetsialiseerumine kitsamale erialale, lisandusid eriseminarid ja erikursused^[1].

Eesti keele ja kirjanduse osakonnas omandati põhiteadmisi eesti keeles ja eesti kirjanduses 7—8 semestri jooksul ja kolmandast kursusest toimus spetsialiseerumine kitsamale erialale, lisandusid eriseminarid ja erikursused. Kursusetöid kirjutatakse teisel kursusel eesti kirjanduse ja rahvaluule teemadel, kolmandal ja neljandal kursusel valitud erialal. Eesti keele ja kirjanduse osakonna üliõpilastel oli võimalus kitsama spetsiaalsusena valida eesti keel, eesti kirjandus, eesti rahvaluule, soome-ugri keeled või žurnalistika. Ajakirjanduse õppeplaan erines selles, et žurnalistid ei saanud õpetajakutset, nendel on pedagoogilise praktika asemel Õppeplaanis ajakirjanduse praktika^[1].

1944. aastal oli TRÜ AKT ajaloo-osakonnas NSV Liidu ajaloo (aastatel 1940–1941, 1944–1949 NSV Liidu rahvaste ajaloo kateeder), Eesti ja üldise arheoloogia, Eesti ja üldise kunstiajaloo ja üldajaloo kateeder. Teaduskonna koosseisu kuulusid 1944. aastal ajaloo, eesti filoloogia, vene filoloogia ja võõrkeelte osakond. 1949. aastal ühendati NSV Liidu ajaloo kateedriga Eesti ajaloo ja 1950. aastal arheoloogia kateeder. TRÜ Kunstiajaloo kateeder liideti 1950. aastal Lääne-Euroopa kirjanduse kateedriga, 1955. aastal viidi see tagasi NSV Liidu ajaloo kateedri koosseisu. Kateedri juures tegutses kunstiajaloo kabinet. 1966. aastal avati psühholoogia ja 1968. aastast defektoloogia osakond. Lisaks töötas aastatel 1947–1956 loogika ja psühholoogia ja 1954–1965 raamatukogunduse ja bibliograafia osakond.

Ajaloo-osakonnas oli sissejuhatavateks aineteks arheoloogia ja etnograafia. Üldkursusteks on vana aja, keskaja, uusaja ja uusima aja ajalugu, NSV Liidu ajalugu, Aasia ja Aafrika maade ajalugu, lõuna- ja lääneslaavlaste ajalugu, Eesti NSV ajalugu, arhiivindus, allikateõpetus, NSV Liidu ja üldajaloo historiograafia, kunstiajalugu. Spetsialiseeruda võis NSV Liidu ajaloo, üldajaloo, NLKP ajaloo, arhiivinduse, etnograafia, arheoloogia ja museoloogia erialale^[1].

Ajaloo osakonnas oli Eesti NSV algaastail viis kateedrit:

• NSV Liidu ajaloo kateeder (juhatajad: 1944–1945 prof. Peeter Tarvel, 1945–1950 dotsent Richard Kleis;
• Üldajaloo kateeder (juhatajad: 1944–1945 prof. Peeter Tarvel, 1945–1950 dots. Julius Madisson;
• Eesti ajaloo kateeder (juhatajad: 1944–1946 prof. Hans Kruus, 1946–1949 dots. Artur Vassar);
• Arheoloogia kateeder (juhataja: 1944–1950 prof. Harri Moora);
• Kunstiajaloo kateeder (juhataja: 1944–1950 prof. Voldemar Vaga).

Aastatel 1950–1989 tegutses ajaloo osakonnas vaid kaks kateedrit: NSV Liidu ajaloo kateeder ja üldajaloo kateeder, kus kauaaegsed õppejõud olid prof. Jaan Konks, prof. Herbert Ligi, prof. Sulev Vahtre, prof. Helmut Piirimäe, dots. Julius Madisson. 1970. aastal töötasid TRÜ AO-s mh üldajaloo kateedri dotsent Lydia Roots, NSV Liidu ajaloo kateedri mittekoosseisuline õppejõud professor Voldemar Vaga, üldajaloo kateedri juhataja professor Jaan Konks, NSV Liidu ajaloo kateedri professor-konsultant Hilda Moosberg, NSV Liidu ajaloo kateedri dotsent Sulev Vahtre, üldajaloo kateedri dotsent Herbert Ligi, NSV Liidu ajaloo kateedri dotsendi kt Marta Lõhmus, NSV Liidu ajaloo kateedri mittekoosseisuline õppejõud aspirant Hille Sarv, NSV Liidu ajaloo kateedri vanemõpetaja Jaak Kangilaski, üldajaloo kateedri vanemõpetaja Märt Tänava, aspirant Kaido Jaanson, NSV Liidu ajaloo kateedri dotsendi kt Vilma Trummal, NSV Liidu ajaloo kateedri dotsent Linda Eringson, NSV Liidu ajaloo kateedri laborant Anne Madisson, üldajaloo kateedri vanemlaborant Juta Kull, NSV Liidu ajaloo kateedri dotsent Hillar Palamets, üldajaloo kateedri vanemõpetaja Olaf-Mihkel Klaassen, NSV Liidu ajaloo kateedri dotsendi kt Jaroslav Raid, üldajaloo kateedri vanemõpetaja Linnart Mäll, NSV Liidu ajaloo kateedri vanemlaborant Silvi Lannes, NSV Liidu ajaloo kateedri vanemlaborant Meeli Reinvelt^[2]

Üldajaloo kateedrit juhtisid 1940–1941 ja 1944–1945 Peeter Tarvel (Saksa okupatsiooni ajal adjunktprofessorina Evald Blumfeldt), 1945–1950 Julius Madisson, 1950–1963 Liidia Roots, 1963–1974 Jaan Konks ning 1975–1990 Herbert Ligi^[3].

NSV Liidu ajaloo kateedrit juhtisid: 1944–1945 prof. Peeter Tarvel, 1945–1950 dotsent Richard Kleis, 1952–1963 Hilda Moosberg, 1983–1991 prof. Jüri Ant

Vene keele ja kirjanduse osakonna sissejuhatavad ained olid sissejuhatus keeleteadusse ning sissejuhatus kirjandusteadusse, rahvaluule. Üldaineteks vene kirjanduse ajalugu, väliskirjandus, lastekirjandus. Praktilistest töödest oli 2. semestri lõpul rahvaluule, neljanda semestri lõpul dialektoloogia praktika. Pedagoogiline praktika järel sai spetsialiseeruda vene keele ja vene kirjanduse alale^[1].

Võõrkeelte osakonnas õpiti inglise, saksa ja prantsuse keelt. Sissejuhatavalt õpetati vastavate maa ajalugu ja geograafiat. Rohkem oli ette nähtud tunde põhikeele õppimiseks, õpiti ka veel teist võõrkeelt, eraldi kursusena foneetikat, helitehnikat ja muid aineid^[1].

Defektoloogiaosakond valmistas ette õpetajaid mitmesuguste erikoolide jaoks (kuulmise, nägemise või muude defektidega laste õpetamiseks). Õppeplaanides oli erilist rõhku asetatud pedagoogilistele ja metoodilistele ainetele ja psühholoogiale. Vastavalt spetsiaalsuse iseloomule õpetatakse rohkesti meditsiinilisi aineid anatoomiat, füsioloogiat, neuropatoloogiat, geneetika aluseid jmt. Õpetamine toimus eesti keele baasil ja õpetajaid valmistati ette eesti koolidele, õpetati ka eesti keelt, eriti foneetikat. Praktilised tööd toimusid kliinikuis ja erikoolides^[1].

Psühholoogiaosakond valmistas ette spetsialiste pedagoogilise psühholoogia, töö- ja sotsiaalpsühholoogia, inseneripsühholooloogia ja kliinilise psühholoögia erialal. Peale psühholoogiliste distsipliinide, antropoloogia ja geneetika õpetati matemaatikat ja küberneetilist meetodeid. Psühholoogia erialale eelduseks oli arenenud loodusteaduslikud huvid ja matemaatilised võimed, samuti mõningane tehniline huvi ja eeldused tööriistade käsitsemisekss^[1].

1973. aastal jagati ajaloo-keeleteaduskond kaheks omaette teaduskonnaks: ajalooteaduskond ja filoloogiateaduskonnaks^[4].

• Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna dekaanid, õppejõud, Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased