"Seltsimees laps" on 2018. aastal Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi raames valminud Eesti mängufilm. Filmi tegevus toimub põhiliselt aastal 1950 ja hiljem 1955, põhinedes Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed".

Filmist

Filmivõtted toimusid 2016. ja 2017. aastal ning peamised võttepaigad olid Muuga, Rägavere ja Porkuni mõisas, Valga ja Võru raudteejaamas, Kohtla-Järve staadionil ja Tallinna vanalinnas.[1]

Film on linastunud kinodes Soomes, Lätis, Ameerika Ühendriikides, Poolas, Lõuna-Koreas jm.[2]

"Seltsimees lapse" tele-esilinastust vaatas 1. jaanuaril Eesti Televisioonis Kantar Emori andmetel 229 000 Eesti elanikku.[3]

Sisukokkuvõte

Filmis kajastuvad stalinistliku režiimi tingimustes valitsevad inimsuhted ja Teise Maailmasõja järgse lapsepõlve olustik ja argipäev.

Peategelane on 6–aastane Leelo, kes elab koos ema, isa ja koeraga 1950. aastate alguse Nõukogude Eestis. Vanemad töötavad Ruila koolis – isa (endine sportlane) on kehalise kasvatuse õpetaja ja ema on koolidirektor. Film algab uue, vene rahvusest direktori saabumisega kooli ja pere kolimisega ema endisest töökorterist uude kodusse, mis asub viletsas olukorras eluhoones. Ühel päeval sõidab kohale must auto, millest väljub musta mantliga NKVD ohvitser ja laseb relvastatud sõdurite saatel ema kaasa viia. Lapse vaatekohast jutustatud loos puudub selgitus ema lahkumisele ja isa valedele ema tagasitulekust koolimineku ajaks. Last valdab musta mantliga mehe külaskäigu kordumise hirm, samas püüdleb ta hea lapse käitumisega ema tagasitulekut kiirendada. Kui NKVD–mees uuesti saabub ja üritab leida isa kompromiteerivaid materjale, peab Leelo tegema põhimõttelisi otsuseid.

Osatäitjad

Auhinnad

Tsitaadid

  • Leelo Tungal: "Natuke häiris ja häirib mind siiamaani üks asi, aga see on mu oma süü, sest kolmas raamat polnud õigel ajal valmis. Ema kojutulek oleks võinud veidi teistmoodi olla. Mulle pakuti, et teen ka stsenaariumi ise, aga ma poleks osanud midagi võtta ega jätta. See on nagu oma lapsega – ei oska ju öelda, mis tal teisiti peaks olema, silmad või suu."
  • Tambet Tuisk: "Kui mind filmi kutsuti, polnud ma Tungla raamatuid lugenud. Esimene reaktsioon oligi ohe, et mis nurka on veel võimalik välja mõelda, et see teema värskena mõjuks. Lugema hakates on kohe selge, et see nurk erineb senistest totaalselt. Seda lugu kannab lapse lootus, mis muudab kõik sündmused tragikoomiliseks."
  • Olev Remsu: "Sisekonflikt toimub tegelase hinges. Stsenaristilt nõuab selle väljendamine erilist oskust (antud juhul on alus olemas ekraniseeritud romaanis), lavastajalt režiimeisterlikkust, näitlejalt selle pildiline väljamängimine professionaalset asjatundlikkust. Filmis on sellega toime tulnud allakümnene tüdruk. Mõistagi, suuresti režissööri ja tugeva algteksti toel."[10]

Viited

  1. ↑ Muuga mõisas vändatakse Eesti riigi 100. sünnipäeva mängufilmikonkursi võidutööd "Seltsimees laps". virumaateataja.postimees.ee, 21. august 2016.
  2. ↑ Erakordne! Mängufilm "!Seltsimees laps" avas Lõuna-Korea kinoaasta. ohtuleht.ee, 22. jaanuar 2021.
  3. ↑ "Seltsimees laps" kogus teleri ette pea 300 000 vaatajat. menu.err.ee, 8. jaanuar 2019.
  4. ↑ ""Seltsimees laps" noppis Busani filmifestivalil võimsa auhinna". Kinoveeb.ee. 13.10.2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.10.2018. Vaadatud 23.10.2018.
  5. ↑ ""Seltsimees laps" pälvis Belgia filmifestivalil peaauhinna". Eesti Päevaleht. 22.10.2018. Vaadatud 23.10.2018.
  6. ↑ ""Seltsimees laps" kuulutati Londonis aasta parimaks filmiks". ERR. 30.11.2018. Vaadatud 30.11.2018.
  7. ↑ Aasta film Eesti Filmiajakirjanike Ühing
  8. ↑ Festivalid ja auhinnad. Eesti filmi andmebaas, vaadatud 12. november 2023.
  9. ↑ Festivalidel jätkuvalt edukas: "Seltsimees laps" tõi Pihkvast peapreemia, Kreekast eriauhinna. ohtuleht.ee, 18. juuli 2019.
  10. ↑ Huvitavat lugemist. Eesti filmi andmebaas.

Kirjandus

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Seltsimees_laps
No tags for this post.