Papüürus-lõikhein ehk papüürus (Cyperus papyrus) on kõrreliste sugukonna lõikheina perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.

See pikk, tugev, lehitu veetaim võib kasvada 4–5 meetri kõrguseks. Jämedast, puitunud risoomist arenevad kolmnurkse läbilõike ja valge säsiga rohelised kõrred, mis moodustavad tiheda puhmiku. Iga kõrre tipus on tihe kimp õhukesi helerohelisi niitjaid, umbes 10–30 cm pikkusi õievarsi. Suve lõpuks ilmuvad õievarte tippu väikesed pruunid pähikud, millest arenevad pruunid pähklilaadsed viljad.

Risoomi nooremad osad on punakaspruunid ja kaetud paberjate kolmnurksete soomustega, mis katavad kõrre alumist osa. Soomuste näol on tegu redutseerunud lehtedega, nii et tegelikult ei ole päris õige nimetada papüürus-lõikheina "lehituks" taimeks^[1].

Papüürus-lõikhein on levinud kõikjal Aafrika märgaladel, kuid muutunud haruldaseks Niiluse deltas. Papüürus kasvab ka Madagaskaril, Sitsiilias ja Palestiinas.

Papüürus-lõikhein kasvab suurte kogumitena soodes, madalates järvedes ja jõgede kallastel. Sügavamas vees moodustab papüürus ujuva massi, mida nimetatakse sudd'iks.

Sudaanis ja Egiptuses peetakse teda umbrohuks. Arvatakse, et Victoria ja Kioga järve papüürusetihnikutes kaob tänu aurumisele ja transpiratsioonile 50% Niiluse veest^[2].

Taime säsist saadakse paberisarnast kirjutusmaterjali papüürust. Lisaks papüürusele on taimest tehtud ka paate, korve, köisi, sandaale jpm. Papüüruse noored võsud on söödavad. Taime kasvatatakse ka ilutaimena.

• Papüürus