Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Kitsamas mõttes on oksüdatsioon aine ühinemine hapnikuga.^[1] Sellest tuleneb ka reaktsiooni nimetus (hapnik on ladina keeles oxygenium).

Oksüdeerumine on alati seoses redutseerumisega, oksüdeerija ja oksüdeeruv aine (redutseerija) osalevad koos redoksreaktsioonis.^[2] Redutseerija oksüdeerub ehk annab elektrone ära. Samal ajal oksüdeerija liidab (aktsepteerib), omastab need elektronid, seega redutseerub.

Tüüpiline oksüdatsiooniprotsess on põlemine, mille käigus põlev aine oksüdeerub.

 Pikemalt artiklis Bioloogiline oksüdatsioon

Organismide kehas toimuvad samuti oksüdatsiooniprotsessid. Need on enamasti paljuetapilised ja lõppsaadustena eraldub peamiselt süsihappegaas, vesi ja ammoniaak. Võrreldes põlemisega on need oksüdatsiooniprotsessid aeglased.

• Reduktsioon (redutseerimine)
• Auto-oksüdatsioon
• Oksiid
• Põlemine
• Keemiline plahvatus