Metsade elupaigad on loodusdirektiivi I lisas määratletud üks elupaigatüüpide rühm.

Eestis on metsaelupaigatüüpe 11. Seejuures kuulub neist üks ranniku- ja sisemaaluidete elupaikade rühma (koodiga 2180), teised metsade rühma (koodnimetused algavad numbriga 9).[1] Metsaelupaikade inventeerimiseks koostatud täpsemad juhised asuvad Kliimaministeeriumi kodulehel.[2][3] Metsaelupaikade pindalast annab ülevaate Keskkonnaagentuuri aastaraamat "Mets".[4] Viimaseil andmeil on kõige ulatuslikumalt levinud vanad loodusmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning soo-lehtmetsad.

Eesti metsaelupaigatüübid

  • Luitemetsad (tüüp 2180)
  • Vanad loodusmetsad (tüüp 9010)
  • Vanad laialehiste puuliikidega metsad (tüüp 9020)
  • Rohundirikkad kuusikud (tüüp 9050)
  • Okasmetsad moreenikõrgendikel (oosimetsad) (tüüp 9060)
  • Puiskarjamaad (tüüp 9070)
  • Soostuvad ja soo-lehtmetsad (tüüp 9080)
  • Laialehised rusukaldemetsad (tüüp 9180)
  • Siirdesoo- ja rabametsad (tüüp 91D0)
  • Lammi-lodumetsad (tüüp 91E0)
  • Uhtlammimetsad (tüüp 91F0)

Eestis võib leiduda veel kahte metsaelupaigatüüpi (ranniku esikmetsad [9030] ja Kesk-Euroopa nõmmemetsad [91T0]), mida praegu teistest kooslustest ei eristata.[5][6]

Viited

No tags for this post.