Mari-Liis Madisson (sündinud 28. septembril 1988) on eesti semiootik.
Haridus
Madisson sai 2012. aastal magistrikraadi TÜ Filosoofiateaduskonnas tööga "Vandenõunarratiivide semiootiline konstrueerimine internetikeskkonnas" ning samas doktorikraadi 2016. aastal tööga "Identiteetide semiootiline konstrueerimine hüpermeedia keskkonnas: Eesti paremäärmuslaste online-kommunikatsiooni analüüs".[1]
Töö ja ühiskondlik tegevus
Ta on Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskonna semiootika teadur, varem on ta olnud Kaitseväe Akadeemia teadur, töötanud Tartu Ülikooli teistes valdkondades ning olnud külalisteadur Tbilisi, Belfasti, Beira ning Torino ülikoolides. Uurimistöös keskendub ta äärmuslastele, hirmule, veebisuhtlusele omasele tähendusloomele, infomõjutustegevusele ja vandenõuteooriatele.[1][2]
Tunnustus
- 2024 Tartu Ülikooli aumärk[3]
- 2024 Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal koos Andreas Ventseliga tööde tsükli „Poliitika-semiootika, infomõjutustegevuse ja vandenõuteooriate semiootiline analüüs“ eest[4]
- 2022 Professor Peeter Tulviste mälestusfondi preemia[2]
- 2016 Eesti Semiootika Seltsi tunnustus "Semiootiline jälg" (2015. aastal tehtud artiklite eest)
- 2015 Juri Lotmani stipendium (poliitilise äärmusluse semiootilise analüüsi eest)
- 2014 TÜ Filosoofiateaduskonna parim noor õppejõud [1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Mari-Liis Madisson Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ 2,0 2,1 Sandra Sommer (22.2.2022). "Professor Peeter Tulviste selleaastane mälestusfondi preemia laureaat on Mari-Liis Madisson". Tartu Ülikool. Vaadatud 22.2.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 25. oktoobril 2024.
- ↑ OKIA. "Selgusid riigi teaduspreemiate laureaadid". Sirp. Vaadatud 22. detsembril 2024.
You must be logged in to post a comment.