Maakasutus on mingi maa-ala kasutamine mingil kindlal otstarbel.
Mõnes käsitluses peetakse maakasutust looduskasutuse alaliigiks, eristades maa-alade ehk territooriumi kasutust ja mullakasutust[1].
![](https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/65/S%C3%BCgis_k%C3%BCnkal.jpg/220px-S%C3%BCgis_k%C3%BCnkal.jpg)
Paljudes riikides on oma riigi maakasutus reguleeritud maaseadustega.
Peamised maakasutuse viisid ja nende osatähtsus maailmas:
- Põllumaa – söögitaimede kasvatamiseks – 11%
- Rohumaa (niit ja karjamaa) – heina saamiseks ja koduloomade karjutamiseks – 23%
- Mets – puide hankimiseks – 28%
- Asulad, teed jms – loodusest võetud maa inimtegevuse poolt – 3%
- Väheproduktiivne või harimiskõlbmatu maa (jääkõrbed, tundra, mäestikud, kõrbed jms) ja siseveekogud (jõed ja järved) – 35%
Vaata ka
Viited
- ↑ U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M).
You must be logged in to post a comment.