See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast, 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit Laimjala vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Laimjala vald (Pöide kihelkond).

Laimjala vald oli kohaliku omavalitsuse üksus (vald) Saare maakonnas. Kunagise valla territooriumil on täna moodustatud Laimjala osavald.

Vald liitus 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus kõigi Saaremaal asunud valdadega ühtseks Saaremaa vallaks.[4]

Laimjala vald asus Saaremaa kaguosas. Sealne rannajoon on väga liigendatud ning rannikuvees on 99 saart ja laidu.

Vald oli üks maakonna väiksemaid oma 116 km² pindalaga ja 932 elanikuga.

Vald oli metsavaene, kuid palju on kadastikke. Haritav maa moodustab valla üldpinnast 28%.

Põhilised töökohad olid kolmes põllumajanduslikus ühistus. Viimastel aastatel oli vähemaks jäänud nii kalu meres kui ka mehi, kes kaluriametit peavad. Paljud noored mehed on läinud Tallinna ehitajateks.

Laimjala vallavanem oli Vilmar Rei.[5]

Külad

Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere.

Ajalugu

11. sajandist on pärit Viltina sadamakompleks.

Laimjala vald moodustati 1991. aasta 26. septembril.[6]

Peale 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi ühines Laimjala vald kõigi Saaremaal asunud valdadega ühtseks Saaremaa vallaks ning kunagise valla territooriumil moodustati Laimjala osavald.[4]

Loodus

Kuke jõgi, Maadevahe jõgi, Koigi raba, Pireti kivi.

Endise valla territooriumil asub kolm järve: Ümmargune-, Pikk- ja Naistejärv. Samuti kaks oja – Kuke ja Vihu, kuhu kevaditi tuleb kudema särg, Kuke ojas on leidnud endale kodu ka vähk. Ojades õitsevad kollane vesikupp, võhumõõk, valge vesiroos, kollane vesikupp. Endise valla territooriumil on marjarikas Koigi raba ning Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala tuumala – Kahtla laid. Rannikuäärsetel loopealsetel kasvavad käpalised – kaunis kuldking, valge tolmpea, kaheleheline käokeel. Roolahtedest varutakse roogu. Vallas on metsa vähe, peamiselt lehtpuumetsad. Loomadest on esindatud põdrad, metssead, kitsed ja teised väiksemad ulukid. Lindudest pesitsevad luiged, haned, kevaditi ja sügisel rändavad läbi valgepõsklagled. Valla territooriumil pesitses ka merikotkas.

Järved

Koigi järvestik, Naistejärv, Koigi järv, Pitkjärv, Koigi Ümmargune järv ja Saastna laht ehk Vaika järv.

Lahed

Kolli laht, Kotkaabaja, Kunnati laht, Kõiguste laht, Massilaht, Mäenõmme laht, Oogilaht, Persulaht, Rangela laht, Roolaht, Saanalaht, Saareküla laht, Saastna laht, Soolaht, Tagulaht, Tepulaht, Tõrvalaht, Vaike laht, Ärmbu abaja,

Laiud

Atja laid, Harklaid, Kahtla laid, Kadakanina laiud, Latikalaid, Lembrilaid, Nabralaid, Paelaid, Parevere laid, Pulgalaid, Rampsilaid, Rootsikare, Rusulaid, Suur Viirelaid, Töödilaid, Valkkare, Virmalaid, Võrgukare, Väike Viirelaid, Ämmulaid,

Poolsaared

Ira nasv, Kaarnasäär, Laave säär, Laidunina, Luhina säär, Ninaots, Pennulaiu nina, Pihlatsi poolsaar, Rusulaiu nasv, Sääreotsa nasv, Sääretirp, Tõllakivi nasv, Täkunasv,

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 15.10.2018.
  2. ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ 4,0 4,1 Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine
  5. ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  6. ↑ Ida-Viru maakonna Iisaku valla, Järva maakonna Järva-Jaani valla, Lääne maakonna Haapsalu linna ja Lihula valla, Pärnu linna Sindi linna, Pärnu maakonna Vändra valla, Põlva maakonna Kõlleste valla, Saare maakonna Laimjala ja Pöide valla ning Võru maakonna Sõmerpalu valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (Vastu võetud 26.09.1991)

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Laimjala_vald
No tags for this post.