Krišjānis Valdemārs (2. detsember 1825 Talsi kreis – 7. detsember 1891 Moskva) oli läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, poliitik, folklorist ja noorlätlaste liikumise juht. Valdemārs oli Läti ärkamisaja suurkuju analoogselt Eesti ärkamisaja suurkuju Carl Robert Jakobsoniga.

Pärast kooli lõpetamist töötas Krišjānis Valdemārs Kuldīga lähedal Ēdoles kirjutaja abilisena, asutas seal esimese lätikeelse raamatukogu ja 1848. aastal ühe esimestest lätikeelsetest laulukooridest. 1840. aastatel töötas ta Talsi lähedal Sasmakus õpetajana. Seejärel õppis ta Jelgavas gümnaasiumis.

1858. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli, kus õppis majandust. Ülikoolis asutas ta üliõpilasringi, mille eesmärk oli läti keele ja kultuuri vaba arendamine. Sellest kasvas välja noorlätlaste liikumine.

Aastatel oli ta 1859–1867 Peterburis rahandusministeeriumi ametnik. Ta oli varem olnud kaubalaevanduse edenda­mise seltsi asjaajaja-liige ning pani erilist rõhku just Läänemere-äärsete provintside rannikule, tehes suuri pingutusi merekoolide rajamiseks ja laevanduse propagee­rimiseks rannarahvastiku keskel. Ta töötas välja Venemaa laevanduse arendamise plaani ning asutas 11 merekooli, neist 10 tänapäeva Lätis ja ühe Palangas; 1864. aastal asutati tema algatusel ja toe­tusel Eesti-Läti piiril Heinastes merekool, 1875. aastal asutas merekooli Paldiskisse.

Aastatel 1862–1865 toimetas ja andis koos teiste noorlätlastega välja ajalehte Pēterburgas Avīzes. Oma kirjutistes kritiseeris ta kehtivat Balti erikorda.

Aastatel 1872–1879 koostas ta vene-saksa-läti sõnaraamatuid.

Valdemārsi tegevus mõjutas ka Eesti rahvusliku liikumise tegelasi, sealhulgas C. R. Jakobsoni ja Johann Kölerit.

Valdemārs suri Moskvas. Ta on maetud Riia Suurele kalmistule.

Valdemārsi järgi nimetati Sasmaka linn ümber Valdemārpilsiks.

Riias on temanimeline tänav.

Tema järgi oli nimetatud Läti jäämurdja Krišjānis Valdemārs, mille Nõukogude võim 1940. aastal natsionaliseeris ja mille uputasid Soome lahes 1941. aastal Saksa väed, kui Nõukogude vägesid 1941. aasta sügisel Eestist evakueeriti.

• Kaubalaevaselts Austra

• Hans Kruus, Eesti ja Läti rahvusliku ärkamisliikumise kokkupuuteist, Eesti Kirjandusest nr 3, 1938
• Krišjānis Valdemārs Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA