Kaug-Ida Vabariik oli 6. aprillil 1920 Verhneudinskis (Ulan-Udes) Nõukogude Venemaa initsiatiivil loodud puhverriik Nõukogude Venemaa ja Jaapani vahel aastatel 1920–1922. Vabariigi pealinn oli algul Verhneudinsk ja hiljem Tšita.

Kulisside tagant kontrollis Nõukogude Venemaa vabariiki Kaug-Ida bolševike, Siberi parteikomitee ning Moskvast saadetud emissaride kaudu. 5. novembril 1922 asendati vabariigi juhtkond nõukogudemeelse juhiga (Vassili Blücher) ja liideti Venemaa Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee dekreediga Vene SFNV koosseisu.

Kaug-Ida Vabariigi koosseisu kuulusid:

• Taga-Baikali oblast,
• Amuuri oblast,
• Primorje oblast,
• Põhja-Sahhalin ja
• osa Hiina-Ida raudtee rajoonist, kus elas vene elanikkond.

Kaug-Ida Vabariigi juhid olid järgmised:

• Aleksandr Mihhailovitš Krasnoštšokov 6. aprill 1920 – 29. mai 1921;
• Nikolai Mihhailovitš Matvejev, 29. mai 1921 – 14. november 1922.

• Boriss Zahharovitš Šunjanski, 1920. aasta juuni – oktoober,
• Aleksandr Mihhailovitš Krasnoštšokov, 30. oktoober 1920 – 13. veebruar 1921,
• Pjotr Mihhailovitš Nikiforov 14. veebruar 1921 – 8. oktoober 1922.
• Pjotr Aleksejevitš Kobozev, 8. oktoober – 14. november 1922,
• Pjotr Aleksejevitš Kobozev, Kaug-Ida Revolutsioonikomitee esimees 15. november 1922 – oktoober 1923).

Formaalselt sõltumatu Kaug-Ida Vabariigi tegevust suunas VK(b)P KK Kaug-Ida büroo (Дальбюро ЦК РКП(б)) ja nõukogude kommunistide juhitav Tšekaa analoog – Kaug-Ida Vabariigi Riiklik Poliitkaitse (Госполитохрана ДВР), mille ülem oli hilisem GULAGi ülem Matvei Berman.

Pärast Kaug-Ida Vabariigi liitmist Vene NFSV-ga moodustati piirkonnast Kaug-Ida oblast (1923–1926) ning seejärel Kaug-Ida krai, mis omakorda jaotati 1938. aastal Habarovski kraiks ja Primorje kraiks.

• Ivo Paulus, Ivo Paulus: Kaug-Ida Vabariik, Eesti Päevaleht, 12. aprill 2010