Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.
Kasutatakse rõivaste, tarbe- ja dekoratiivesemete, samuti taksidermias loomamulaažide (topiste) valmistamiseks. Saadakse küttimise või karusloomakasvatuse ja parkimise lõppsaadusena.
Juba renessansiajastust peale märkis karusnahk prestiiži ning valge hermeliin oli lubatud vaid kuninglikule soole.[1]
Karusnahast valmistatud müts muutus 19. sajandi teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.[1] Kerjus või kehvik karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas nokkmüts.[1] Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest.[1]
You must be logged in to post a comment.