Kapi jänes (Lepus capensis) on jänese perekonda kuuluv liik.

Kapi jänese areaal ulatub Aafrikast Indiani.

Kapi jänes on tüüpiline jänes: tal on arenenud jalad jooksmiseks ja hüppamiseks ning suured silmad ja kõrvad ümbruse seiramiseks.

Silma ümber on tavaliselt valge rõngas.

Karvkate on peenike ja pehme. Selle värvus varieerub helepruunist punakani ja liivahallini.

Imetaja kohta ebatavalisel kombel on emane isasest suurem (sooline dimorfism).

Kapi jänes elab makjas, rohtlas, veldis, kõrbes ja poolkõrbes, samuti Etioopia mägismaal (näiteks Dogu'a Tembienis).

Kapi jänes on öise eluviisiga taimtoiduline loom. Ta sööb rohtu ja põõsaid. Nagu jäneslaste seas tavaline, sööb ta oma väljaheiteid, et seedimise aega pikendada ja saada toitaineid mikroobidelt (koprofaagia).

Nagu teisedki jänesed, kasvavad nad kiiresti.

Ainuke kiskja, kes suudab kapi jänese joostes kinni püüda, on gepard. Kõik teised, kes kapi jäneste peale jahti peavad, on varitsevad kiskjad või oportunistlikud kiskjad, näiteks leopard, karakal ja tumeselg-šaakal.

Tiinus kestab 42 ööpäeva.

Aastas sünnib ühel emasel kuni 4 pesakonda, ühes pesakonnas on 1–3 poega.

Nagu kõigil jänestel (erinevalt küülikutest), on pojad pesahülgajad: nad sünnivad, silmad lahti, ja suudavad varsti pärast sündi liikuda.